28 august, 2017

Steven Brust - Jhereg (2017)

Fantasypõnevik, mida võiks kirjeldada kui äraspidist kriminulli. Detektiivi asemel on palgamõrvar, kes probleemi lahendamiseks peab kurjajuure paljastamise asemel hoopis ta tapma. Selleks tuleb siis kavandada - kuritöö lahendamise asemel - kuidas lahti murda see kaelamurdev mõistatus, et tapmine õnnestuks töö tellija soovide kohaselt. Asja teeb keeruliseks see, et kuigi mõrvatav on käeulatuses ja atentaadis poleks selles ühiskonnas miskit eriskummalist, tähendaks lihtlabane mahalöömine väga suurte konfliktide lahvatamist - seda ka juhul, kui tapjaks osutuks keegi muu palgamõrvari asemel. Ühesõnaga, palgamõrvaril ja ta erinevatel abilistel on päris keeruline pähkel, kuidas just atentaat sooritada.


Sellise äraspidise kriminulli äratundmine aitaski seda romaani paremini vastu võtta, muidu tundus niisugune raamat paraja jahmerdamisena, umbes nagu Robert Asprini või Roger Zelazny fantasy-seeriad. Mis on vastavas meeleolus meelelahutuseks igati normaalsed, aga vaimutoitu või fantaseerimist siit suurt välja ei koori. Brusti loodud maailm on täis kõikvõimalikke olendeid ja maagiat ja muidu võlurite asju; vahel sooviks, et see oleks neist vähe napim - kas pole mitte liialt palju kokku kuhjatud?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar