Müstikasse kalduv jutt üksikemast, kes korraga satub veidrasse olukorda – peale seda, kui on kasutanud üht värskelt soetatud tuntud firma huulepulka (ja kuna tegemist ikkagi enda välimusest hooliva naisega, siis huulepulk on mõnigi kord kasutusel). Nimelt süüdistatakse kriminaalsete tegelaste poolt seda naist nagu ta oleks neilt portsu teemanteid ärastanud – loomulikult jääb see süüdistus naisele arusaamatuks, meelehärmi tekitab seegi, et teda ähvardatakse seetõttu elimineerida. Aga kui huulepulk kulub, on ta tagasi oma keskealise üksikema reaalsuses. Eks siis viimaks tekib küsimus, millist elu eelistada – kas halli ja ohutuvõitu argirutiini või ohtlikku pätielu.
Ei oska kahjuks öelda, mis selles tekstis minu jaoks esilekerkivat oleks. Ehk Eesti oludesse paigutumine või see üksikvanemate teema? Küll on vahelduseks, et pääses jutuvõistluse eelmiste lugude kaugete planeetide seiklustest ning seegi, et tegemist pole miski krüptilise auhinnaulmega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar