Ühel päeval on Maal mitmes kohas hiiglaslikud moodustised. Kuidas need üleöö tekkisid, pole aimugi - tulid siis taevast või Maa tektoonilised eripärad või mis iganes. Valitsused võtsid need valve alla, ning mõne aja pärast avasid neis nö uksed ning seest väljusid… inimesed, kes ütlesid end olevat tõlkijad. Need inimesed olevat kunagi Maalt… võetud ning üles kasvatatud võõrliigi poolt.
Loo peategelane on keskealine naine Avery, kes on autojuhina osalenud mitmetes hämarates operatsioonides; talle tehakse ülesandeks olla autojuhiks tõlkijale ja võõrliigi esindajale, kes tahavad Ameerikas inkognito ringi sõita. Lioneli nimeline tõlkija on muidugi veider, kuna pole harjunud inimestele omaste tegevustega. Ja nagu selgub, on kaasas olev võõrliiklane veelgi veidrama toimimisega, sümbioos tõlkijaga võib äratada kerget jälestust. Kergelt sürreaalne kolmik liigub Ameerika pärapõrgus kuni viimaks selgub, et sel võõrriiklasel on teatud probleemid… mille tulemuseks võib olla inimkonnale ootamatud tagajärjed - sõltuvalt sellest, mida Avery teeb.
Üllatavalt huvitav jutt kontaktist maavälise tsivilisatsiooniga. Gilman kasutab mitmeid klišeesid, kuid nende lahendused kisuvad kiiva, teevad ühtviisi rahutuks kui ka äratavad… mõistmist. Nagu ikka, on küsimuse all, mis on see inimeseks olemine. Nagu ikka, Võõras on veider ning selle tahtmised parajalt vastuolulised, mingil moel nii enesehävituslikud kui darwinistlikud. Kõigele lisaks on tekst kirjutatud igati kirjanduslikult, tegelaste motiivid on kaugel mustvalgest lähenemisest. Päris äge tekst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar