Vihane lugu mehest, kes on nooruses leidnud džinni ja kasutanud seda omakasupüüdlikel eesmärkidel - et rikastuda ja vananedes uuesti nooreks saada ja nii ikka teenida teenida teenida… ennast või džinni. Igal juhul on selline keha taasnoorendamine oma tagajärgedega, mõistus kipub vähe inimlikkust kaotama… ja see surnuhais. Vanamees on nüüd suremas ja ta vajab lapselapse abi, et džinni oma heaks taaskäivitada. Aga et tegemist pole just kõige meeldivama inimesega, pole ka lapselaps just ülemäära vaimustunud oma kiiksuga vanaisa soovide täitmisest.
Tekst kuulub pigem nö pretensioonikate (auhinnaulme?) lugude hulka, autor kasutab erinevaid vaatenurki, mis sulanduvad üksteisesse (õnneks mitte märkamatult), mistõttu moodustub selline… hüpnootiliselt vihane lugulaul. Eks hea tahtmise korral leiaks tekstist kajastamist briti postkolonialismi teema ehk kuidas mädanev impeerium lüpsab oma valdusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar