Tõeline vanakooliulme – ehk siis
nägemus Ameerika tulevikust ja loost vilksab koguni läbi tulnukas Arktuuruselt.
Muidugi, loo intriig seisnebki ühes häbitu kaanepildiga ulmeajakirja
olemasolus, mis on ilmunud juba 1944. aastal, seega võiks tegu olla autori
austusavaldusega vanakooliulmele.
Tuleviku Ameerikas on valitsev
krislami („chrislam“) nimeline usk, mis on siis segu – eksole – kristlusest ja
islamist. Igal juhul pole tegu just vabameelse usutunnistusega. Ühel pereisal
on jõulude lähenedes probleem, et tal pole lastele (lubatud on
mitmenaisepidamine) jõuludeks midagi kinkida. Ta otsustab sorida vanaisa
keldrisse topitud asjade hulgas ning avastab sealt vulgaarse kaanepildiga
raamatu (nagu hiljem selgub, on tegu ajakirjaga): Thrilling Wonder Stories,
1944. suve väljaanne. Kaanel on mees, kes hoiab embuses väljakutsuvalt
riietatud naist, tagaplaanil märatseb miski elukas (tegemist ongi reaalse
kaanekujundusega, nagu näha postituse avapildist).
Ainuüksi niisuguse paljastava
kaanepildi tõttu peaks trükise hävitama (nagu seda tehti massiliselt siis, kui
krislam lõplikult kinnistus), aga ta otsustab selle siiski turule viia (sest
vanaislamis olid siiski mitmed vabadused, mille puhul silmi kinni pigistati),
kus ehk valgenahalised ostaksid selle nilbuse. Ühtlasi loeb ta trükisest
mitmeid lugusid, mis on, noh, tema meelest veidrad.
Kuid turul tunneb ajakirja vastu
huvi hoopis külaline Arktuuruselt, selline … kuuejalgne olend. Miks … no ikka
ajaloolistel põhjustel.
Et siis niisugune vanamoodsa
meeleoluga lugu. Natuke kahtlane on, kas praegusel kümnendil niisugune kergelt
üheplaaniline lugu parimate ulmeantoloogiasse enam valitaks (kuid eks nüüdki
ilmu võltsretroulme kogumikke), aga eks see ole märk tollasest asjade seisust.
Ja eks niisugune tuntud autor nagu Haldeman võib endale lubada selliseid
kergeid meelisklusi. Eks see maailm ole mõneti düstoopiline, võiks rääkida
tehnilise progressi degenereerumisest. Plusspunktid siiski selle tubli
arktuuruslase eest.
ulmekirjanduse baas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar