Ma Boyong - The First Emperor's Games (Broken Stars, 2019)

Lõbus lugu Hiina keisrist, kes peale riigi ühendamist otsustab puhata ning meelt lahutada arvutimängudega. Ainult et … milline arvutimäng sobiks Hiina keisrile? Erinevad (konkureerivad) hiina mõtlejate koolkonnad näevad siin võimalust oma vaadete tutvustamiseks ja toovad nüüd õukonda erinevaid (lääne päritolu) mänge – mis peaks siis nende arvates hästi mõjuma keisri mõttemaailmale. Tulemuseks on … keiserlik pettumus ja mõnelgi läheb hiinalike traditsioonide kohaselt õige haprasti.

„Li Si handed over the DVD – the demo was made in such hurry that the title of the game had to be written on the back with a permanent marker (albeit in the chancellor’s beautiful seal script). A servant took the disc and slid it into a computer whose case was decorated with golden dragons, and gently pressed the „close“ button. As the computer hummed, another servant took the opportunity to place an incense brazier next to the cooling fan, and sweet fragrance soon filled the whole great hall.
A third servant carefully wielded the mouse to begin the installation process. The whole hall waited impatiently as the computer fan sped up and hummed louder.
Five minutes later, the installation was complete. A fourth servant placed a mouse and a keyboard – wireless, nothing but the best in the palace – in a sandalwood tray and brought them to the emperor. A fifth servant knelt before the emperor – his robe was made of the same material as mousepads – and presented his broad, flat back to the throne.“ (lk 347)

Kuni viimaks üks hiinlasest start up ettevõtja teeb õukonnas oma idee slaidi esitluse, kus lubab keisrile luua kolme aasta jooksul just sellise mängu, mis tollele sobiks (sellele projektile on muidugi vaja rahasüsti). Keiser vaimustub.

Ma pole küll kunagi arvutimänge suurt mänginud ja hiina mõtlejatega pole tuttav, aga ometi on päris naljakas, kuidas keisrile teadatuntud mänge serveeritakse ja milline läbikukkumine sellele järgneb. Sest Hiina keiser – tema on samahästi kui jumala asemik Maa peal ning lihtsurelike reeglid on talle nuusata.

Muidugi, eks huumori kõrval võiks tekst mõndagi öelda hiina valitsejate mõttelaadi kohta, ja see enam nii naljakas pole. Või noh, tegemist ehk hiina autori rahvusliku eneseirooniaga, eks ole.