Kui tavaliselt on juttu haldjate
ja inimeste suhetest, siis ikka inimesed on need, kes kogevad mingit traagikat
või ülekohut (muidugi, omaette lood on need, kus mingid merehaldjad vms
vangistatakse kellegi koduperenaiseks vms). Aga mitte Rose MacGregor! Tema
keeras ise kõiksugu haldjaid ümber sõrme ja viskas neid nagu kaltse tagasi
nende imedemaale.
Haldjad … pole harjunud sellise
kohtlemise või õigemini niisuguse huvipuudusega nende erilisuse asjus. Võiks
öelda, et seetõttu jättis neile Rose … kustumatu mulje. Ja nii nad kogunevad
kord aastas ja meenutavad oma … õnnetuid kogemusi selle matsaka Rose
MacGregoriga, kes alati vajas abi oma kaotsiläinud lamba leidmiseks, ja kohe
mitte ei langenud haldjavõlude küüsi.
Ehk siis armas lugu lugejaootuste
petmisest. Rose pole mingi ülinaine, kes oma erioskustega hoiaks maailma
kaosesse vajumast vms. Ei, täiesti tavaline inimene, lihtsalt … krutskeid täis
(nö triksteriraba). Omamoodi vastandtekst Swanwicki haldjabordellile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar