Esimene lugemine tekitas
meeleheidet (no küllap sellest, et väsimusest tukkusin enamuse loole lugemiseks
kulunud ajast), teine lugemine avas päris mõnusalt poeetilise teksti, kus lugu
avaneb sibula kihtidena ja ometi jääb mitmeti tõlgendatavaks.
Loo aluseks on (idamaine?) müüt
Linnuteest – et kuidas elavad tähed voogavad taevalaotuses ning nende vahel on
lõbusad ja üleannetud inglid, kes kiusavad Linnuteel peatuvaid kosmoselaevu.
Kuniks üks kosmonaut röövitakse ja nii satub see inglite linna ühe röövijast
ingli salaarmukeseks – kuniks see avalikuks saab ja mõlemale olendile
määratakse ränk karistus. Aga see on jutustuse raamiks, tegelik lugu on see,
kuidas noor neiu suundub otsima nõida kõrbemäelt, et saaks abi armsama
vabastamiseks – kuid nõudmised sinna nõiani jõudmiseks röövivad nooruki
paljaks, jääb vaid lugu, mida nõiale jutustada.
Kui niimoodi spoilerivabalt kokku
võtta, näib ikka parajalt tobe maailm – mis kuradi tähtede vahel lõbutsevad
inglid ja paradiislik inglilinn jms? Aga eks ole oluline, kuidas teksti
esitatakse ja nii kukub välja õige müütiline quest, ja nii vast parim tekst,
mida sellelt autorilt lugenud olen. Ehk aitab kaasa seegi, et loo aluseks olev
müüt on mulle täiesti tundmatu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar