Melanhoolne lugu emaarmastusest
ja tulevikuta ühiskonnast. Sest planeedi on endile allutanud olendid, kes söövad
kõiksugu elajaid (noh, inimesi enam eriti mitte, neid on kasulik tagavaraks või
mustatöölisteks hoida). Aga eks ökoloogiline kriis on saanud veelgi võimendust,
kuivõrd noh … erinevaid liike pole enam suurt järel.
Aga siiski on vanemaid, kes
armastavad oma lapsi – kuigi nad on … peale Võõraste ülemvõimu haaramist õige
teistsuguse füsioloogiaga (ja sellest tulenevate isiksuse lähtestamisega). Aga laps
on laps … kasvõi mõnda aegagi ja tiibadega. Nii viib abielupaar oma erilise lapse
ookeani rannikule puhkama, ja see kogemus ei kuku välja just nii nagu ema või
isa soovisid.
Kenasti masendav lugu aeglaselt
avaneva geneetilise ja ökoloogilise õudusega – mida kõike on mõni inimene
valmis tegema oma järglase heaolu nimel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar