21 aprill, 2020

Geoffrey A. Landis – Pilvede sultan (Täheaeg 19, 2020)


Landise tekst on mulle mitmest aasta parimate antoloogiast silma jäänud, mistõttu oli siis tekkinud uudishimu, millega õieti tegu on. Ja et see ilmus nüüd eesti keelses tõlkes, siis see oli vaat et peamine uudishimuobjekt värske Täheaja ilmumisel.

Niisiis, tulevikus on muuhulgas asustatud Veenuse ümbrus – ümber planeedi hõljuvad hiiglaslikud tehisobjektid gaasipilvedel. Planeedile pole võimalik asuda, kuivõrd see on niivõrd elamiskõlbmatu keskkonnaga. Kuid planeedi „valdaja“, inimkonna üks rikkamaid perekondi, kutsub enda juurde teadlastest paari, näiliselt justkui terraformimise asjus, kuid tegelikult on perekonna pärijal vähe teistsugused plaanid. Ja see pärija on just parajas naitumiseas – peale abiellumist saabki ta perekonna rikkuste valdajaks.

Loo võlu peitubki ehk selle Veenuse ühiskonna teistsugususes – milline elukorraldus on neis pilvelinnades, tehnikasaavutused ja … peresuhted. Noored abielluvad endast hulga vanematega, et siis omakorda hulga vanemaks saades abielluda uuesti endast noorematega. Poisid naistega, tüdrukud meestega, naised poistega, mehed tüdrukutega. Vanemad juhivad perekonda ja õpetavad nooremaid igas eluvaldkonnas. Noh, kergelt õõvastav perekorraldus – eriti kui mõelda, et mis neist vanematest abielupooltest saab, kui nende nooremad pooled on saanud niivõrd eakaks, et peavad endast hulga noorematega naituma. Samas muidugi paistab olevat huvitav ja tõhus vorm oma ühiskondlike väärtuste hoidmiseks.

Lugu pole muidugi ainult perekonnasidemete teemal, peale kõvaulmeliste teemade on ka seikluslikku tegevust.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar