Mõneti retromaiguline ulmelugu kunstimaailmast,
kus inimesed püüavad endale nime (ja muidugi raha) teha erinevate kunstiaktsioonidega.
Nii kutsutakse kunstnikust peategelane osalema New Yorgi sürrealistide näitusel
(kutsujaks on mees, kelle juurde mõni aeg tagasi lahkus peategelase partner) –
mees nõustubki, seda enam, et tal on üks suurem projekt käsil, mida võikski
seal näitusel kasutada. Selle projekti tarvis tuleb aga leida rikastatud uraani
või plutooniumi.
Nii munsterdab ta end tuumajaama
koristustööliseks ning et turvameetmed on nagu on, õnnestubki sealt vajalik
saada, ning panna näituse jaoks tõeline aktsioon-üllatuspomm valmis.
Tänapäeval läheks see tekst puhtalt
ulmepõneviku alla, aga veel kaheksakümnendatel võis see rahumeeli kirjeldada
üht järjekordset pompoosset kunstiprojekti. Peategelane on omal moel asjalik ja
sümpaatnegi, aga eks psühhopaat võibki niisuguse mõtteilmaga olla – sest noh,
sellist pommi igaüks just ei lõhkaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar