Poeetiline lugu armastajatest,
kel õnnestub radioaktiivsusest pakatavas maailmas taas kohtuda … aga nende
kohtumisel on oma hind - kahe punkritäie inimeste hukk.
Ehk siin on see küsimus, et kas
oluline on indiviidi või liigi saatus - kui näiteks 400 inimest hukkub
seeepärast, et 300 saaks elada, kas see on vastuvõetav? Ja noh, kellel on
õigust otsustada sellise hulga inimeste eest?
Noh, armastajad teevad oma
valiku, aga tuleb välja, et kumbki mõistab erinevalt, mida peale kohtumist
edasi teha.
Ja tekst on siis esitatud
sellises ilukõnelises proosas, ikka madala ja üleva kokkupõrge, ning mõttetu
häving; tõeline tragöödia. Või kuidas teie käituksite.
ulmekirjanduse baas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar