Lühike lugu kahe õe taaskohtumisest. Eleanor
on kodukandis hinnatud naine, ta on abielus väärika mehega ja neil on igati
andekas tütar. Eleanor on oma suguvõsa väärika järglane. Lily on ta noorem õde
ja kännust eemale kukkunud käbi. Pole tal õe saledust ega välimust, ta kolis
üldse New Yorki elama ja abiellus kunstnikuga, kes on pealegi nüüdseks
hukkunud. Õed pole ammu kohtunud, nüüd on aga Lily tagasi kodukandis, sest ta
on vähki suremas.
Eleanor kõnnib Lily peatuskohta,
seal võtab ta vastu üks ilmetu naine ja hunnik pappkaste. Naine on (oli) Lily
kunstnikust mehe mänedžer ja armuke, kastides on mehe taiesed. Ja millised
taiesed! Fantastilised. Vaatad ja nähtu sööbib meelde, kangutab veidi su
reaalsust. Maalidel on poseerinud Lily, ja kunstniku nägemus nooremast õest on...
No kohe on.
Et siis jah, näiv on päriselt,
inimese õnn ei pruugi vaid seisneda asjades ja saavutustes, kunst võib olla
virgutav. Kunst võib ka ellu ärgata, tungida läbi tuimema inimlooma kaitsekihi.
Kui selleks on võimalust. Taasloetav veebist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar