Seda võiks ehk nimetada harrastusluuleks, mis on vast enim mõistetav neile, kes autorit mingil moel tunnevad (raamatu tagakaanel kutsutaksegi lugema neid, kes sihtgruppi kuuluvad). Mõneti loosunglik väljendumine, äng ilma- ja armuelust, elukogemuse ladestumine (kui õieti aru sain, siis tegu ongi pigem noorpõlve loomega). Ühelt poolt justkui liialt pikad luuletused (alltoodud näited küll sellised pole), teiselt poolt kuidagi palju emotsionaalset enesekordamist, mis siiski väga sügavuti ei lähe. Muidugi, eks see ole tõlgendamise küsimus; autori omailm võib sihtgrupi jaoks vägagi oluline olla.
pärnade õitseajal
märkan enesese aega
lugemas münte
---
palveta kirikus
palveta mäel
otsi kas sisimas
jumalat näed
ja kui sa ei leia
sul soovitan hääd
jäta siis järgi
ja paranda pääd
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar