Võiks öelda, et sürreaalne lugu perekonnast (või noh, ühiskonnast), mis laseb kogu oma prügi peldikupotist alla. Sest see on tore. Nii tore, et perekond müüb oma teleka ja seeasemel ostavad kolm tooli, et tööst või koolist vabal ajal saaks istuda ümber peldikupoti ning lasta potist alla kõiksugu rämpsu.
Ühel hetkel ronib potist välja elukas. Pere arvab, et tegu võib olla kassiga - eriti veel, kui ta oksendab välja igasugu nö prügipalle, millest võib näha jälgi naabrite pottidesse valatust. Lihtsalt vaimustav loomake, aga kipub kodus asju sööma. Pereema kupatab ta tagasi peldikupotti. Aga … see rikkus poti toimimise. Mis edasi saab?
Päris stiilselt ja irooniliselt kirjutatud lühitekst, mis lõpeb õige (tudengi)filmilikult, kõik see jaburus ruudus. Finaal läheb küll õige apokalüptiliseks, aga sellest ma ei kirjuta. Igal juhul, selle antoloogia järjekordne veider valik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar