R. A. Lafferty - Boomer Flats (The Best of R. A. Lafferty, 2019)

 

See Lafferty tekst läks mul nüüd vähe või palju üle pea, see veider jutustamisviis on muidugi lahe (kõik on võimalik ja muutuv ja mänguline), aga samas kuidagi väsitavalt mänguline, või siis kirjutamisaja kontekst jäi õieti adumata. Ühesõnaga, mingil moel jüriehlvestlik tekst, aga ulmelises mõttes.

Niisiis kolm teadlast otsivad lumeinimesi, keda justkui peaks kõikjal taustal toimetamas olema (nagu ennevanasti?), aga nüüd ei taba neid ka miljonite miilide kauguselt. Kuid tegelikult olevat ühes nende lähedases asulas lumeinimeste kogukond. Teadlased sõidavad kohale, kuid imelike olendite asemel … ehk hoopis teadlased ise kummastavad. Või siis mitte. Või teadlased ise on lumeinimesed. Või kes on üldse inimene.

Ja nii edasi ja edasi. Kohati tundub, et sellise teksti kirjutamiseks ei saa just päris normaalne olla. Aga eks sellised veidrused kisuvadki maailmapilti vähe laiemaks. Või nii.