Hoiatuslugu sellest, et ei tasu tiluliluga tegeldes põhiväärtused hooletusse jätta. Selline lähenemine annab muidugi võimalusi tuhandeteks tõlgendusteks väga laial spektril.
Külla tuleb võõras mees ja lubab kohalikele näidata oma maagiat. Tõepoolest, tekitab kõiksugu värvilisi asju ja külarahvas elevil ning hakkavad nendega mängima-hängima, unustades ja lastes hävineda Maisi-Ema pühitsuskoha. Maisi-Ema solvub ning võtab endaga kaasa vihmad ja taimed; külla jäi nüüd tuul ja tolm.
Korraga on nüüd külaelanikel vaja üles otsida Maisi-Ema ning leida temaga lepitust. Mis pole muidugi lihtne ülesanne.
Teksti võiks pigem nimetada luuletuseks, kuivõrd noh, see on jagatud stroofideks ja justkui eksisteeriks mingi rütm. Tutvustuse järgi autor segabki kokku erinevaid väljendusvõimalusi, lisaks muidugi Põhja-Ameerika pärismaalaste mütoloogia jne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar