Minijutu kirjutamine on teadagi kõrgem teadus, ning lisaks autoripoolsele õnnestumisele mängib siin kõvasti kaasa lugeja valmisolek (no teksti lühidus, eksole, sul pole aega või võimalust lõiku või lehte tahaplaanile lükata, ja proovida, et kas edaspidi midagi nokib). Siinsest nelja teksti valikust hakkasid mu jaoks tööle ehk esimene ja neljas, ning vähe eri viisidel.
Neljas tekst pole niivõrd puändipõhine (no esimene tekst on tervenisti üks puänt), vaid pigem loob häiriva kujutluspildi. Ehk siis jutustaja töökaaslasel on noor naine, kes tundub olevat kõik muud kui üks tavaline humanoid - hoolimata on vägagi naiselikust välimusest. Aga kes teab …
Nagu ikka, selliste minitekstide lugemine on puhas rõõm (no kui tekst ikka vähegi kannab).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar