Pilkupüüdev kaanekujundus ja pealkiri intrigeerisid lugema; ehk siin leiduvat mõtte- ja tundeluulet oleks vast kuidagi vale kommenteerida, need on vast autori omamoodi kokkuvõtted oma tollastest kogemustest ja soovidest.
Seepärast siis paar luuletust kogu mängulisemast poolest, mis on päris tummiselt esindatud.
Sõnn jääraga puskles
vähi sõra vahele jäi kala saba
lõvi sõi veevalaja ära
kaljukits kaaludel kõõlus
Mis mul sest?
Olen neitsi!
(lk 19)
Suve sumedad
sügavad silmad
sulle sihitust
sihiteadlikkusest
sosistavad.
Sina seisatad.
Sekundiks.
Sööd.
Salatit. Sprotte.
Salaamivorsti.
Siis seedid
seda enda sees.
Saad seedehäired
se’st saastast.
Sel suvel.
(lk 36)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar