Esimene tekst, kus ajarändurite tegevust oma “objektil” võib kirjeldada kui pahatahtlikku. Mohenjo Daro linna saabub mees (või naine?), kes tahab uurida siinseid veesäilitussüsteeme. Ainult et … ülik, kelle juurde ta viiakse, teab kohe, et tegemist on ajaränduriga ja millise probleemiga seekord tema poole pöördutakse: temaga on kohtunud kaks rändurit eri aegadest (hilisemast ajast kui tänane külaline) ning ülik vabanes neist mõneti otsustavalt. Aga seekordne ajarändur huvitub sellest, kuidas Induse veeprobleem lahendati (kas seda saaks veepuudusega tulevikus kasutada!) ning ülik näitab talle … üllatust. Ja nagu selgub, siis ränduri tööandjatel on omakorda varuks üllatus (ehk miks see Mohenjo Daro kultuur nii kiirelt hääbus).
Tekst, mis tugevasti toetub puändile ja sellega seotud draamale. Armastuse osa jäi õieti tagasihoidlikuks või siis ma ei saanud õieti pihta selle erilisusele; ausalt öeldes ei mõistnudki, mis soost see peategelane oli - loogiline, et mees, aga samas … ei tea. Või noh, tol ajal pole ehk sel suuremat tähtsust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar