Raamatut on keeruline üheselt kokku võtta, igal juhul on tegu väga intensiivse jutukoguga, kus pea iga lugu lajatab omal moel. Mitmetes tekstides on ühiseid tegelasi, kas siis taustal vilksatamas või kandvas rollis; aeg kõigub aastakümnete vahel. Aga mis see siis täpsemalt on … ma ei tea, olemine oma erilisuses ja nüriduses? Tegelaste käekäigud pole just kõige õnnelikumad, teatud ebakindlus ja ükskõiksus ja oskamatus rahulolu leida; soovi iseenesest muutusteks on, aga välja kukub … nagu ikka. Või noh, eks selles ole teatud äratundmisrõõmu (või -vaeva?) meile kõigile. Igal juhul, iga lugu on pealkirjastatud mingi kehaosa järgi, eks seegi mängib tekstide puhul olulist rolli.
Igal juhul, hetkel ütleks, et tänavuse Loomingu Raamatukogu seni parim väljaanne, lööv näide lühijuttude kirjutamise (ja komponeerimise) võimalustest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar