Tekst, mis kirjeldab reaalselt nõiajahti, seda siis eelkõige jahi organiseerija silme läbi. Maailm on üsna sarnane tänapäevale, ainult et lubatud on nõidade hävitamine. Nii on Ron aastaid rännanud jüngritega ringi ja krematooriumides põletanud elusaid nõide. Aga tegevus saab hoopis teise hoo, kui kasutusse sai mobiilse krematooriumi ning muutus kasumlikuks siis, kui selliseid mobiilseid krematooriume sai mitu tükki kasutusele võetud - sest tänu nö seadustamisele sai edaspidi lihtsalt pealekaebuse peale nõidu ahju visata.
Mis küll viis selleni, et seniste elukogenud naiste asemel hakati rohkem põletama üha nooremaid inimesi. Mis samas hakkas halvama kogukondade ühiskondlikku elu - sest eks iga vähegi teravam pliiats läks ahju. Aga noh, jumala nimel siis niimoodi.
Eks selline pealekaebamine kõlab ajalooliselt mõneti tuttavana; autor küll annab lõpplahendusega veidi lootust. Aga muidugi see viis, kuidas inimesi ahju aetakse … nojah. Väga ameerikalik lugu, eks mingil moel sugulane ka Atwoodi “Teenijanna looga” (sest põletatakse eelkõige naisi).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar