Josef Nesvadba - Idioot Xeenemuendest (Einsteini aju, 1964)

 

Teise maailmasõja aegsesse Saksamaale paigutuv lugu insenerist ja ta perest. Insener töötab salajases tehases, kodus kasvab üks vaimselt tasakaalutu poeg, keda vanemad ikka püüavad harida. Aga 15-aastasel noormehel on vaid annet numbrite meelde jätmiseks, muud ta ei mõista. Elu linnakeses on suhteliselt rahulik, senini pole liitlased seda pommitamise vääriliseks pidanud.

Kuniks korraga plahvatab pomm ühe õpetaja majas; tema asemel palgatakse nüüd poisi koduõpetajaks üks vanamees, kes satub küll parajalt meeleheitesse selle poisiga koosveedetud aja pärast, aga et inseneri pere pakub süüa, siis … süüa ju tuleb. Poisil on omaette töötuba, kus ta üksi midagi askeldab, ning peale järjekordset plahvatust tekib õpetajal õige tugev kahtlus - ja hirm oma elunatukese pärast. Aga tema õnneks saadetakse vanamees laagrisse ning plahvatama hakkab nii mõndagi.

Üsna lühike lugu, aga päris meeldejäävad tegelased, kes enamasti käituvad üsna sõgedalt (nojah, tegu on ju tollaste sakslastega). Tekstis on kergelt R. A. Lafferty hõngu, aga siiski nii pööraseks ei lähe, sõgedus jääbki võidutsema.

ulmekirjanduse baas