Tekst samast maailmast “Seitse saavad äratatud”, seekord on Kalmsten üksi kirjutanud eelmise loo ühest kõrvaltegelasest - ehk siis Hater (nojah, mida nimi), kes titana jäeti haldjate söögiks, aga seeasemel võeti ta nende juurde teenijaks (eks haldjatel on samas poisiga seoses ka pikem plaan).
Niisiis saab Maavalla maailmast vähe teise vaatenurga, seekord läbi haldjate ühiskonna ja selle kokkupuudetest inimestega (sest … ega tegelikult siin pole esindatud haldja vaatenurka) - ja noh, kui eelmises tekstis oli see vähe jõhker, siis ega nüüdki Kalmsten seda kuidagi pehmenda. Huvitav on see, et haldjad on siiski sedavõrd humanoidsed, et peaks olema võimelised inimestega järglasi saama (aga eks Tolkienilgi on kõiksugu ristsugutisi).
Huvitav, kas kumbki neist kogumiku autoritest jätkab selle maailma avardamist, mu meelest oleks potentsiaali enam kui küll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar