Kitzbergi külajuttudega pea samal ajal (1901) avaldatud tekst on ikka hoopis teisest puust. Kitzberg ajas ikka vähehaaval nalja ja mõnigi tegelane oli sümpaatne hoolimata kõigest, siis Särgava lajatab ikka kriitilise realismi vaimus ning midagi positiivset on keeruline leida (no ehk sulane Anton on vähe aatelisem talutööline).
Oheliku Madis on üks korralik usklik taluperemees, kes samas just ligimesearmastusest ei pakata. Sauna-Juula pere on üldse üks põhjakihi kasvulava - ema on sant, isa Toomas peksab purjuspäi naist ja mõnitab teda poegade ees, isa järele ka siis eri vanuses pojad pole emaga just hellad. Aga ikkagi … inimesed.
Muidugi, see misjonitöö teema, mis siis laieneb ütluseks “enda silmis palki ei näe…” ehk siis kuidas Oheliku pere ikka valutab südant ristimata india naiste pärast, samal ajal kui … Muidugi, võimalik, et ma ei saanud õieti Särgava mõttele pihta, igatahes paistab see tekst olevat kirjutatud üsna vihaselt või võitluslikult.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar