Ennemuiste vist öeldi sellise teksti kohta kirikunali, igal juhul saab siin ligimise armastuse kuulataja partsti vastu nina.
Vallavaene Räime-Reet läks küsima kirikuõpetajalt tõendit, et ta on 70 aastat vana. Kuid kirikuõpetaja ei saa seda niisama välja kirjutada, tal ju vaja mõelda oma pojale ja pojapojale, kes tema asemel hakkavad kirikut pidama, tasuta ei saa seetõttu midagi. Räime-Reedal aga pole sellist raha ning nii ei saa ka tõendit, mille abil saaks vallast moona küsida.
Vanake läheb lörtsisaju kõrtsi juurde, et seal kuskil ehk lubatakse tal ööd soojas olla. Nutvat eite näeb kõrtsist lahkuv musta peaga mees, kes vihastab seda õnnetust kuuldes ning annab Reedale sajarublalise, et sealt saaks kirikuõpetajale kümme kopikat makstud; ülejäänu toogu eideke tagasi. Ja tõepoolest.
Rohkem ei räägi. Kitzberg on siin õige kriitiliselt kirikuisade tegemisi kujutanud, kõik need viisid, kuidas enda kulusid maas hoida ning samas tulusid koguda. Aga … eks see kirikuisa saab ka ninanipsu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar