“Kaart”: vanasti olla rohi rohelisem, ehk lugu kaotamisest, nivelleerumisest. Ühele autorile pakutakse võimalust joonistada / kirjutada kaart oma kodulinnast. Just sellisest, mis on tema jaoks oluline, mis teeb sellest tema jaoks linna, oma linna; alternatiivne sissejuhatus linna ja lisaks muidugi tutvumisvõimalus autori enda sisemaailmaga.
Milline võimalus! Seda enam, et autor ise on kõiksuguste kaartide huviline, juba lapsest saati, ja nüüd võimalus ise midagi koostada, vastavalt oma kogemusele. Unistuste värk.
Ainult et kui viimaks tekib võimalus ülesande jaoks materjali koguda, siis avastab autor, et linn on muutunud. Ja linn muutub, tema silme ees. Tulemuseks on … hall tuimus. Ja autor, tema muutub kaasa.
Vahelduseks siis vähe pretensioonikam tekst, mis paistab endas ühendavat rohkem kui üht teemat. Eks sellise noorpõlve kodulinna kaotus on ikka … omamoodi valus, siin on muidugi teemaks ka üleüldine nivelleerumine ja kommertsialiseerumine. Mis on muidugi veelgi valusam kogemus.
“Tramm” on siis lühilugu sellest, et kõigest ei pea koguaeg kirjutama, kõike ei pea dramatiseerima, las midagi jääb selliseks nagu see on, milleks üle mõelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar