Nüüd olen natuke teistsuguses kohas ning mõtlen, et lõpp on ikka LIIGA õnnelik, elus küll sedasi ei lähe. Veits ülekeeratud on see kruvi ning mõned vihjed heale Jumalale või kõike tasakaalus hoidvale Universumile, kes mitmes eluteemas täringuga ainult ühtesid veeretanud Augustile andis imetoreda perekonna ja mõned oivalised sõbrad, käisid mulle seekord oluliselt pinda.
Ent põhimõte meeldib mulle ikkagi.
Et kuitahes võikad on su sünnipärased traumad, ikkagi võid sa olla õnnelik - ning lahke olemine on hea tee õnnelik olemiseks. Kõik, kes on lahked, on kohe rõõmsamad ja eluga rohkem rahul!
Et kuitahes võikad on su sünnipärased traumad, ikkagi võid sa olla õnnelik - ning lahke olemine on hea tee õnnelik olemiseks. Kõik, kes on lahked, on kohe rõõmsamad ja eluga rohkem rahul!
Enamiku raamatute puhul ma kas ei salli tagakaanel asuvat teksti või on see mulle ükskõik. Ent "Ime" tagakaanel on kirjas: "Ma ei hakka kirjeldama, milline ma välja näen. Ükskõik, mida te kujutlete, asi on tegelikult palju hullem."
Mis ongi kõik, mida on raamatut "kas võtan või jätan" liigitamiseks vaja teada.
Mis ongi kõik, mida on raamatut "kas võtan või jätan" liigitamiseks vaja teada.
Lugu Augusti, üksteist aastat vana, esimesest tavakooli-aastast (enne oli ta koduõppel) jutustatakse erinevatest vaatepunktidest. August ise saab muidugi kõige rohkem ruumi ja tema on ka ainus, kelle silmade läbi nähakse korduvalt. Tal on vist kolm tekstiosa? Või isegi neli?
Teised vaatepunktitegelased on kõik samuti lapsed või lapse-noorukiea vahel. Augusti sõber ja Augusti teine sõber, Augusti õde, õe sõber, õe kavaler (mitte selles järjekorras).
Nad annavad elusa ja südantlõhestava pildi. Mitte kellelgi neist ei ole elu kerge - väga väga väheste inimeste oma on. Pole kindel, kas selliseid üldse leidub.
Ajuti valdab kõiki peale Augusti süütunne selle pärast, et kuitahes rõve neil on, Augustil on hullem. Mis ei muuda, et endal on ikka sama rõve olla, ainult et siis on veel süütunne ka ära hallata.
Kõigil on raske.
Raamatu viimane osa on erinevate inimeste poolt postkaardiga oma õpetajale saadetud motod. (See oli nende suvine koolivaheaja-ülesanne. Saata õpetajale mõni "ettekirjutus" - niimoodi on "moto" tõlgitud.)
Kõige-kõige viimane on Augusti saadetu: "Kõik maailma inimesed peavad vähemalt kord elus püsti seisva publiku kiiduavalduse osaliseks saama, sest me kõik saame maailmast võitu."
Kõige-kõige viimane on Augusti saadetu: "Kõik maailma inimesed peavad vähemalt kord elus püsti seisva publiku kiiduavalduse osaliseks saama, sest me kõik saame maailmast võitu."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar