loterii

  Muinasjutulik lugu naisest, keda ühel vastikul kevadpäeval kutsutakse Lossi õhtusöögile - teda ja teisi juhuslikult Lossi lähedal liikujai...

  Eks pealkirjast võib aimata, millest siin võiks juttu olla - neljakümnendatesse jõudnud Emma peab leppima sellega, et ta ei saa emaks. Hoo...

  Lühilugu elust Kalamajas millalgi 1970.-1980. aastate paiku, nähtuna läbi poisikese silmade (on ka paralleel kaasajaga, mil minajutustaja ...

  Kui eelmine lugemiskogemus selle autoriga oli üsna õnnetu , siis see tekst on märgatavalt parem. Eks see on puhtalt traagiline, kuid niisu...

  Kui nüüd õigesti mõistan, on tegu postapokalüptilise utoopiaga - kirjeldus aastast 2285, sealse ühiskonna toimimisest, mille juured siis p...

  Ajakirja viies proosapla on samuti ühesõnalise pealkirjaga, ja samuti omamoodi nihkes olmekirjandus - erinevalt teistes võiks seda ehk pid...

  See, mis tekstist eelkõige meelde jääb, on suvise kuumuse kirjeldamine kuskil maakohas. Kõik need lõhnad ja aistingud ja erinevad kuumapah...

  Paistab, et sellele ajakirjanumbrile on iseloomulik üsna veider proosa. Viidingu lugemine pole kunagi kerge meelelahutus, aga see tekst on...

  Autor on teadagi kõiksugu intertekstuaalsuse sõber ja levitaja, aga see tekst on kuidagi kujundlikkusest ülekoormatud ja seetõttu staatili...

  Lugu siis sellest, mis võib enamvähem kõiki vaevata, kes on ealiselt jõudnud keskea kanti - kas ma olen elus üldse midagi saavutanud, või ...

  Esmapilgul veidi vanamoodne jutt üllatab meeldivalt novelliliku puändiga, lugeja ootused (no sõltuvalt rikutusest) saavad kenasti petetud....

  Raudam on autor, kellest ma pole aastakümneid aru saanud. Pikematest tekstidest olen ammu loobunud, vahel harva nüüd lühemaid kätte võtnud...

  Lugu siis sellest, kuidas sõõrikukohvikus kohtuvad kaks tuttavat - üks neist on vahepeal emaks saanud, kandes kaasas ühekuust tütart. Pais...

  Pealkiri kirjeldab üsna täpselt teksti sisu, või noh, mõttevoolu (eks siit tekib kahtlus, kas tegu hoopis iroonia vms). Jutustaja kirjelda...

  Loomingu uue peatoimetaja esimene number on täis head proosat (hea küll, tegelikult ma vaid sirvisin Piret Jaaksi ja Piret Põldveri tekste...

  Tekste võiks nimetada argielu anarhiaks - püüd vabaneda kivistunud reeglitest, olla elus ja loominguline. Või mingil moel on see kõik tões...

  Polegi Koffi varem lugenud. Tekst paigutub sõjaaegsesse Karjalasse, kus siis seni elusolevad karjalased vaaguvad näljast hinge ja eks auto...

  Jälle tekst, mida muidu ei loeks, aga kui nüüd ajakirjas kätte sattus, siis läks nii ja teps mitte teisiti. Eks see on paralleellugu Viito...

  Peale Lõhmuse postmodernismi on see tekst kui teisest reaalsusest, kus ühendatakse 20. sajandi eri ajajärkudel eesti naised ja jaapani me...

  Pole ammu Lõhmust lugenud ning on nüüd meeldiv tõdeda, et autor suudab ikka rõõmsalt üllatada. Lugu siis sellest … noh, nagu pealkiri ütl...