Keith Laumer - Sobivustest (Shanidar, 2017)

Lugu tulevikumaailmast, mis vaevleb ülerahvastatuse käes (seda siis kuuekümnendate nägemuses, millest tulenevalt on siin vähe naiivsed tehnilised lahendused). Et inimesed niisama jalus ei tolgendaks, kasutatakse neid enamasti lihttöödel - seal pole palju nõudmisi ja töötajate vajadused väiksemad; see vajaduste vähenemine saavutatakse operatsiooniga, mis teeb inimesed nö lihtsameelseteks. Kuivõrd tegu on ülerahvastatusega, tähendab see, et mõnigi andekas kodanik jääb selle masinavärgi hammasrataste vahele (keegi pole asendamatu!), mistõttu töödeldakse see lihtsameelseks.

Selline õnnetus juhtub ka loo peategelasega. Ambitsioonikas tehnikateaduste üliõpilane avastab end olukorras, kus tema tulevikuks on parklavalvurina töötamine (miks nii, on omal moel kafkalik). Noormees aga ei vannu alla sellises olukorras ning otsib võimalusi, kuidas saavutada soovitud tulevik - selleks tuleb tal aga hiigelühiskonna mitmeid seadusi murda.

Lugu oli omas ajas kahtlemata vaimukas ja teravmeelne, praeguseks on järel retrohõnguline käsitlus isikuvabaduse ainetel. Teksti puänt mõjub üsna värskendavalt. Varem olen Laumerilt lugenud üht eestikeelset tõlget, mis on jätnud mälusse tühja koha.

ulmekirjanduse baas

Robert Aickman - Muutuste kellad (Shanidar, 2017)

Üsna müstiline õuduslugu Inglise väikelinnast, kuhu saabub mesinädalatele värske abielupaar. Linn on millegipärast inimtühi, hotell, kus paar peatub, on ka üks… veider koht, kus pole mõnda aega keegi peatunud. On küll hotelli püsielanik, kes veenab abielupaari lahkuma linnast; kuid noh, nad ei mõtle sellele enne kui hilja.

Sest nüüd algab lõpmatu kirikukellade kolksumise saatel igaaastane surnute (või elavate) ülestõusmine!

Mille käigus satub hotellituppa peitunud abielupaar mitmesugustesse vintsutavate juhtumite keskele, millest nad kunagi ei räägi ega kunagi ei unusta.

Et siis selline atmosfääriline õuduslugu, mis meenutab mõnda hitchcocklikku painajat. Kuna ma pole õuduskirjanduse austaja, siis ei oska seda lugu adekvaatselt hinnata. Igal juhul on tekst selline… hämar ja raskemeelne.

ulmekirjanduse baas

Clifford Simak - Naaber (Shanidar, 2017)

Pastoraalne lugu talunikest, kes elavad oma traditsioonilist kolkaelu rõõmude ja hädadega. Ühte vabasse tallu kolib perekond, kelle juures hakkab toimuma veidi kummalisi asju - põllul põriseb juhita traktor, nende talu piirides on ilm ideaalne, vanad mootorid töötavad laitmatult. Uustulnukatega sõbrunedes mainitakse neile, et niisugune ilm võiks võimalusel valitseda kogu nende orus.

Aastaid hiljem avastatakse takkajärgi, et seal kauges kolkas ongi justkui ideaalne elu - saak pole enam ikaldunud, inimestel on tervis korras, suremist juhtub vaid ealiste komplikatsioonide tõttu. Kuid seda asja saabub uurima suurlinna ajakirjanik, kes osutab üsna üheselt sellele orgu kolinud inimestele - kuidagi on nemad sellise elu korraldanud. Oru inimesed kratsivad pead, aga ei taha heast elust ega sõpradest loobuda. Kuid ajakirjanik ei jäta jonni ning sellel on oma tagajärg…

Lugu, kus puudub otseselt terav konflikt - inimesed satuvad neile mõistmatusse olukorda, kuid et otseselt midagi ohtlikku pole ning põhjustajad on mõnusad semud, siis kohanetakse selliste oludega. Tulnukatel ei pea olema destruktiivseid või maailmaparanduslikke motiive maalaste suhtes, ehk nad vaid soovivad rahumeeli käsikäes eksisteerida (ühelt poolt tundub see küll mõneti sunnitud käik) - kui neid just ei taheta skalpeerida või skaneerida. Tekst on omal moel armas ja inimlik (ehk nagu Simaki puhul rõhutatakse: “pastoraalne”) ning vanamoeline, see on nagu utoopia, et inimesed võivad olla head.

“Võiks arvata, et küsisin endalt, kuidas see kõik võimalik oli, kuid tegelikult ei hakanud ma end vastuse otsimisega vaevama. Olin nagu puuga pähe saanud. Võite muretseda kõiksugu pisiasjade pärast, kui need ei suju nagu vaja, aga kui satute millegi tõeliselt suure peale nagu see isetöötav traktor, annate automaatselt alla, teades, et see on teie mõistuse jaoks liiga raske, midagi niisugust, millest teil pole lootustki aru saada. Ja mõne aja pärast unustate selle asja täielikult. Teie teadvus heidab selle lihtsalt kõrvale.” (lk 36)

ulmekirjanduse baas

Stalker 2017: hääletusnimekiri

Eestikeelset ulmet ilmub nii palju, et aasta jooksul võib rahumeeli lugemata jätta nii mõnegi eesti autori teose või jutu (vabandust, et Reaktori või Algernoni ilukirjanduse osa ei loe, arvutiekraanilt lugemine on tüütu) või jätta mõne tõlke hilisemaks tarbimiseks (pähe torkab Grossmani romaan ja Silverbergi teine kogumik, arvatavalt Selfi romaan; üllatusega avastasin, et Yancey ja Hobbi triloogiad on lõpuni jõudnud). Igati positiivne, et tõlgitakse verivärsket ja auhinnatud raamatuid (Leckie triloogia!, VanderMeer, Novik, Brett, Schwab). Kergelt negatiivne, et YA teosed ummistavad nimekirja. Rõõm, et on eesti autoreid, kes rändavad ulme atüüpilistel radadel (vihalem, Tootsen). Kahju, et moodsat fantasyt ilmub nii vähe ja et Erseni ulmesari õhust tühjaks jooksis.

Aga jah, peamine niisiis:

Hääletamiseks tuleb reastada igas kategoorias kolm paremat.
Ei ole kohustust hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolm0e paremat leida, siis võib selle kategooria vahele jätta.
Ei ole mõtet otsida ja/või kaaluda mingit absoluutselt parimat, sest aastad pole vennad ning auhinna eesmärgiks on määratleda möödunud kalendriaasta parimad. 

Paremusjärjestused tuleb saata meiliaadressile stalker@ulme.ee 

Hääletus algab 5. juuni 2017  ja lõpeb 13. juulil 2017.

 Minu valikud:

Tõlkeromaan: 1. Gaiman „Eikusagi“, 2. Leckie „Abistav mõõk“, 3. Leckie „Abistav halastus“

Antoloogia või kogumik: 1. Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“, 2. C.C. Finlay „Poliitohvitser, poliitvang“, 3. „Täheaeg 15“

Eesti autori romaan: 1. Feldmanis „Viimased tuhat aastat“, 2. Maniakkide Tänav, J.J. Metsavana „Kui rumalad surid“, 3. Friedenthal „Inglite keel“

Eesti autori lühijutt: 1. Lind „Taliharjaöö“, 2. Heinsaar „Sinine mets“, 3. Viiding „Lihtne lugu“

Tõlkeromaan

Victoria Aveyard. Klaasmõõk. Pikoprint. Tõlk. Katrin Kull

Muriel Barbery. Haldjate elu. Varrak. Tõlk. Pille Kruus

Oliver Bowden. Assassin’s Creed. Taassünd. Pegasus. Tõlk. Arno Vaik

Peter V. Brett. Pealuutroon. Varrak. Tõlk. Lauri Saaber

Peter Brown. Pöörane robot. Hea Lugu. Tõlk. Jaan Sudak.

Pierce Brown. Kuldne poeg. Punase tõusu triloogia 2. osa. Varrak. Marju Randlane

Lois McMaster Bujold. Mälu. Varrak. Tõlk. Allan Eichenbaum

Simon Clark. Trifiidide öö. Hea lugu. Tõlk. Raivo Hool

Michel Faber. Imelike uute asjade raamat. Varrak. Tõlk. Aet Varik

P.I. Filimonov. Laulis, kuni kõiklõppes. Varrak. Tõlk. Ingrid Velbaum-Staub

Karen Joy Fowler. Me oleme kõik täiesti endast väljas. Varrak. Tõlk. Helen Rohtmets-Aasa

Diana Gabaldon. Rändaja 1. ja 2. raamat. Varrak. Tõlk. Lauri Vahtre

Neil Gaiman. Eikusagi. Varrak. Tõlk. Liis Karu

Kerstin Gier. Safiirsinine. Sinisukk. Tõlk. Pille Vinkel

Christie Golden. Warcraft. Durotan (eellugu). Varrak. Tõlk. Krista Suits

Sally Green. Poolmetsik. Pegasus. Tõlk Marge Paal

Lev Grossman. Võlurid. Tänapäev. Tõlk. Mart Kalvet

Blake Grouch. Tumeaine. Helios. Tõlk. Andreas Ardus

Gudule. Surnud tüdrukute klubi. Päikese Kirjastus. Tõlk. Meelis Mäesepp

John Harding. Florence ja Giles. Ersen. Tõlk Liis Väljaots

Frances Hardinge. Valede puu. Pegasus. Tõlk. Lydia Raadik

Robert A. Heinlein. Uks suvesse. Fantaasia. Tõlk. Ats Miller

Robin Hobb. Salamõrtsuka teekond. Varrak. Tõlk. Sash Uusjärv

Peter Høeg. Susani efekt. Eesti Raamat. Tõlk. Eva Velsker

Carolyn Jess-Cooke. Kaitseingli päevik. Ersen. Tõlk. Iiri Sirk.

Graham Joyce. Vaikiv maa. Ersen. Tõlk. Maria Reile

Robert Kirkman ja Jay Bonansinga. Kuberneri tõus. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Kirkman ja Jay Bonansinga. Tee Woodburysse. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Derek Landy. Luukas Leebesurm 5: Maine möll. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Åsa Larsson ja Ingel Korsell. Lummutis. Varrak. Tõlk. Kadri Papp

Åsa Larsson ja Ingel Korsell. Näkk. Sari Pax. Varrak. Tõlk. Kadri Papp

Ann Leckie. Abistav mõõk. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht

Ann Leckie. Abistav halastus. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht

Marc Levy. Varjuvaras. Ersen.Tõlk. Krista Liidaru

Sarah J. Maas. Kesköö kroon. Pikoprint. Tõlk. Madis Jürviste.

Emily St. John Mandel. Jaam üksteist. Varrak. Tõlk. Krista Kaer

Ari Marmell. Varga pakt. Pegasus. Tõlk. Eve Laur

Michael Mortimer. Vereõed. Helios. Tõlk. Inna Rosar

Sylvain Neuvel. Magavad hiiglased. Päikese Kirjastus. Tõlk. Eve Laur

Naomi Novik. Välja juuritud. Tänapäev. Tõlk. Epp Aareleid

Sofi Oksanen. Norma. Varrak. Tõlk. Kadri Jaanits

Terry Pratchett. Karjase kroon. Varrak. Tõlk. Allan Eichenbaum

Terry Pratchett ja Stephen Baxter. Pikk utoopia. Varrak. Tõlk. Allan Eichebaum

Rick Riordan. Percy Jackson ja olümpialased 3. raamat: Titaani needus. Pegasus. Tõlk. Eva Finch

Nora Roberts. Saatusetähed. Kaitsjate triloogia 1. raamat. Ersen. Tõlk. Maria Planhof

Brandon Sanderson. Tulekahi. Kättemaksjate 2. raamat. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

V.E. Schwab. Võlukunsti tumedam pool. Päikese kirjastus. Tõlk. Marge Paal

Will Self. Vihmavari. Varrak . Tõlk. Triin Tael

Bjørn Sortland ja Timo Parvela. Kepler62. Teine raamat: Start. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Rain Kooli

Johan Steele. Vahimehed. Varrak. Tõlk. Marju Randlane

Peter Stjernström. Liblikapoiss. Üks õudne lugu. Kunst. Tõlk. Tiina Mullamaa

Jonathan Stroud. Sosistav kolp. Pegasus. Tõlk. Marge Paal

Henrik Tamm. Ninja Timmy ja varastatud naer. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Aive Siitan

Henrik Tamm. Ninja Timmy ja reis Sansoriasse. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Maris Sõrmus

Jana Vagner. Vongozero. Varrak. Tõlk Jaana Peterson.

Jeff VanderMeer. Lõunaringkonna triloogia I. Häving. Varrak. Tõlk. Juhan Habicht

Kurt Vonnegut. Isemängiv klaver. Tänapäev. Tõlk. Tiina Randus

Rick Yancey. Viimane täht. Ajakirjade Kirjastus. Tõlk. Raili Puskar

Antoloogia või kogumik

Isaac Asimov. Üheksa homset. Fantaasia. Originaalkogumik

Philip K. Dick. Poodud võõras. Skarabeus. Koost. Arvi Nikkarev

C.C. Finlay. Poliitohvitser, poliitvang. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Mehis Heinsaar. Unistuste tappev kasvamine. Menu

Anthony Horowitz. Horowitzi õudus 2. Pikoprint

Murray Leinster. Uurimismeeskond. Fantaasia.

Me armastame Maad. Fantaasia. Koost. Veiko Belials

Robert Sheckley. Tont nr 5. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Robert Silverberg. Tähehiiglaste orjad. Valitud teosed 1. osa, Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Robert Silverberg. Öösse kaduv tee. Valitud teosed 2. osa. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Koost. Raul Sulbi

Heinrich Weinberg. Pimesi hüpates. Fantaasia

Tõlkelühiromaan või –jutustus

Ira Allor. Üheksas sõrmus. Reaktor nr 58, juuli 2016. Tõlk. Rauno Pärnits

Isaac Asimov. Amet. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Isaac Asimov. Surelik öö. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Philip K. Dick. Eelisikud. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Mälestused kliendi omal valikul. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Sviblede häälestaja. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Sõjaveteran. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Vähemuse ettekanne. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

David Farland. Kiviema needus. Algernon, juuni 2016. Tõlk. Kudrun Tamm

David Farland. Pärast karmi talve. Algernon, detsember 2016. Tõlk. Kudrun Tamm

C. Finlay. Poliitohvitser. Autorikogumik „Poliitohvitser, poliitvang“. Fantaasia. Tõlk. Kati Karu

C. Finlay. Poliitvang. Autorikogumik „Poliitohvitser, poliitvang“. Fantaasia. Tõlk. Kati Karu

Murray Leinster. Liivasurm. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Külli Seppa

Murray Leinster. Solaarkonstant. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Murray Leinster. Soo oli tagurpidi. Autorikogumik Uurimismeeskond. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

C.L. Moore. Shambleau. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Marek Laane

C.L. Moore. Jirel ja maagia. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Vjatseslav Rõbakov. Vesi ja laevukesed. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Robert  Sheckley. Skagiloss. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert  Sheckley. Oravaratas. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Cutwoldi kütid. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Hawksbilli jaam. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Jaht kosmosenõiale. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Kosmosehädalised. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Kosmosemõrtsukas. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Robert Silverberg. Raudne kantsler. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana ja Hannes Talja

Robert Silverberg. Rõõm nende seltskonnast. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Surmamere sigitised. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Tähehiiglaste orjad. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Öösse kaduv tee. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Tõlkelühijutt

Isaac Asimov. Hellad raisakotkad. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Isaac Asimov. Kirjutage mu nimi S-iga. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Karel Allikas

Isaac Asimov. Olen Marsportis ilma Hildata. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Isaac Asimov. Viimane küsimus. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Isaac Asimov. Võimutunne. Autorikogumik „Üheksa homset“. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Sergei Bitjutski. Kohaliku tähtsusega tee. Reaktor nr 62, november 2016. Tõlk.Rauno Pärnits

Nick T. Chan. Õed. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Mirjam Proos

Philip K. Dick. On ta inimene? Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Poodud võõras. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Philip K. Dick. Tulus äri. Autorikogumik. „Poodud võõras“. Skarabeus. Tõlk. Arvi Nikkarev.

Oleg Divov. Vastasseis Moskva jõel. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Jüri Kallas

T.L. Dorian. Lendav Hollandlane. Reaktor nr 60, september 2016. Tõlk. Tiina Mahler-Jaaniste

Milo James Fowler. Paar suutäit päevas. Reaktor nr 53, veebruar 2016. Tõlk. Tuule Iil

Holly Heisey. Etsath-tachri, varem Ryan Andrew Curran’i tugipakikese sisu (inimeste inglise keelest tõlgitud sedrajini keelde). Algernon, juuni 2016. Tõlk. Kristjan Sander

Anthony Horowitz. Howardi lõpp. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Hääletaja. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Lend 715. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Lift. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Lühim õudusjutt, mis eales kirjutatud. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Mõrva hääl. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Põlenud. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Telefonis on hauavaikus. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

Anthony Horowitz. Väändunud Maja. Autorikogumik Horowitzi õudus 2. Pikoprint. Tõlk. Mario Pulver

T.L. Huchu. Eriline Kübarseppade Kompanii. Reaktor nr 54, märts 2016. Tõlk. Tiina Mahler-Jaaniste

Juha Jyrkäs. Velese raamat. Reaktor nr 57, juuni 2016. Tõlk. Veiko Belials

Margaret Killjoy. Üks tärn. Reaktor nr 60, september 2016. Tõlk. Lee Kärner

Viktor Kolupajev. Me armastame Maad. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Dennis Mombauer. Tolmutuuker. Reaktor nr 59, august 2016. Tõlk. Lee Kärner

C.L. Moore. Ajavärav. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Juri Nesterenko. Maa helesinine taevas. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Mike Penn. Õudus Woodruffis. Reaktor nr 55, aprill 2016. Tõlk. Johanna Taiger

Frank Roger. Pühaduseta Graal. Reaktor nr 52, jaanuar 2016. Tõlk. Tiina Intal

Vjatšeslav Rõbakov. Koduhoidjad. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Robert  Sheckley. Laxia võti. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert  Sheckley. Piimaring. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Seio Saks

Robert  Sheckley. Sarkanlane. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Karel Allikas

Robert  Sheckley. Tarvilik asi. Autorikogumik „Tont nr 5“. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Absoluutselt resoluutne. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Androiditapp. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Astu mu pähe. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad“. Fantaasia. Tõlk. Martin Kirotar

Robert Silverberg. Elas kord üks naine. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Hannes Talja

Robert Silverberg. Kannatustega kaubitsejad. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Kui müüdid läksid koju. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Kuues palee. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Külaskäik reaalsusse. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Macauley skeem. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Mees, kes midagi ei unustanud. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Robert Silverberg. Naaber. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Päikesetants. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Juhan Habicht

Robert Silverberg. Päikesetõus Merkuuril. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Tatjana Peetersoo

Robert Silverberg. Soe inimene. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Jaana Talja

Robert Silverberg. Suvelaulud. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Robert Silverberg. Teisik. Autorikogumik „Öösse kaduv tee “. Fantaasia. Tõlk. Külli Seppa

Robert Silverberg. Uus algus. Autorikogumik „Tähehiiglaste orjad “. Fantaasia. Tõlk. Priit Kenkmann

Sylvia Spruck Wrigley. Proejkt „Nartsiss“. Algernon, september 2016. Tõlk.Juhan Habischt

Nik Sredin. Niña. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Vaughan Stanger. Tumedad olid nad ja kummalised seest. Reaktor nr 61, oktoober 2016. Tõlk.Tuule Iil

Arkadi ja Boriss Strugatski. Otsustav katse. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Arkadi ja Boriss Strugatski. Üksikud oletused. Antoloogia „Me armastame Maad“. Fantaasia. Tõlk. Veiko Belials

Julia Zonis. Seitsmes tunnismärk. Reaktor nr 56, mai 2016. Tõlk. Rauno Pärnits

Jean-Louis Trudel. Langevad inglid. Reaktor nr 55, aprill 2016. Tõlk. Liisa Vesik

Deborah Walker. Ta mõistuse jäine taru. Reaktor nr 52, jaanuar 2016. Tõlk. Liisa Vesik

Deborah Walker. Puhas ja maitsetu. Reaktor nr 56, mai 2016. Tõlk. Tuule Iil

Eesti autori romaan

Akuma V. Ohutsooni hundid. Valge hundi kroonikad 1. raamat. Hea tegu

Thavet Atlas. Sadakond nõiutud suitsukest. Esper Thompson

Andris Feldmanis. Viimased tuhat aastat. Varrak

Meelis Friedenthal. Inglite keel. Varrak

Margus Haav. Kuidas lõhnab kuri. Fantaasia

Indrek Hargla: Raudrästiku aeg. Raudhammas

Leo Kunnas. Sõda 2023. Taavet. Koljat. Küppar & Ko

Mart Laar. Käsi mõõgaga. OÜ Read

Mairi Laurik. Mina olen surm. Tänapäev

Mairi Laurik. Süsteem. Fantaasia

Mann Loper. Kellest luuakse laule. Fantaasia

Olev Muutra. Kolmteist rändurit. Hea Tegu

Reeli Reinaus. Verikambi. Varrak

Arne Ruben. Talvehommiku härmas kindakirjad. Fantaasia

R. Tagarian. Atlantise väravad. Legend

Tiit Tarlap. Rajake tähetolmus. Fantaasia

Tõnis Tootsen. Esimene päev. Autori väljaanne

Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana. Saladuslik tsaar 4: Kui rumalad surid. Fantaasia

Siim Veskimees. Asunduste öö. Fantaasia

Enn Vetemaa. Sõidavad Eelija tulisel vankril. Tänapäev

Steven Vihalem. 6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality. ZA/UM Nihilist fm.

Saale Väester. Reetur. Kentaur

Eesti autori lühiromaan või jutustus

Miikael Jekimov. Tormiga saabub ka veritasu. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Tamur Kusnets. Ootamatu jahisaak. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Mairi Laurik. Surf ajalainetel. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Mann Loper. 1905. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Jaagup Mahkra. Umgolla mustad maagid. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Rait Piir. Teispool inimest. Reaktor nr 56, mai 2016

Heinrich Weinberg. Kadunud ja leitud. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia

Heinrich Weinberg. Kes varju püüab. Reaktor nr 53, veebruar 2016

Heinrich Weinberg. Kui udu hajub. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia

Eesti autori lühijutt

Mehis Heinsaar. Sinine mets. Autorikogumik „Unistuste tappev kasvamine“. Menu

Maks Hull. Viimne kiri. Reaktor nr 57, juuni 2016

Henri Hundu. Maja. Algernon, detsember 2016

Henri Hundu. Vesi. Reaktor nr 62, november 2016

Meelis Ivanov. Sosnovski karuputkede päev. Reaktor nr 63, detsember 2016

Miikael Jekimov. Külmainvestor. Reaktor nr 58, juuli 2016

Miikael Jekimov. Novembriöö. Reaktor nr 63, detsember 2016

(:)kivisildnik. Astrid Loomgreni toimik. Reaktor nr 58, juuli 2016

Armin Kõomägi. Punamütsike. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

Kaarel Kõvabait. See ei tee üldse haiget! Reaktor nr 61, oktoober 2016

Tea Lall. Rõika peeglivabriku needus. Reaktor nr 52, jaanuar 2016

Erki Lind. Taliharjaöö. Värske Rõhk 48

Meeri Luu. Hallid inimesed. Algernon, juuni 2016

Merca. Allääres. Looming nr 9

J.J.Metsavana ja Veiko Belials. Neli kohta peale koma. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia

J.J. Metsavana. Veretu elu. Reaktor nr 59, august 2016

J.J. Metsavana. Startup. Reaktor nr 61, oktoober 2016

Bix Pokupoeg. Sepatütar. Reaktor nr 52, jaanuar 2016

Aira Rakav. Sigade tee. Reaktor nr 52, jaanuar 2016

Aira Rakav. Talv. Reaktor nr 54, märts 2016

Artur Räpp. Siiralt teie. Reaktor nr 60, september 2016

Kristjan Sander. Elekter. Algernon, september 2016

Madis Seppam. Kuldklient. Algernon, juuni 2016

Madis Seppam. Viimane lehm. Reaktor nr 55, aprill 2016

Leila Tael-Mikešin. Veenus ja mutrivõti. Reaktor nr 63, detsember 2016

Maniakkide Tänav. Halastuse hind. Reaktor nr 55, aprill 2016

Maniakkide Tänav. Liblikad pimedusest. Reaktor nr 60, september 2016

Maniakkide Tänav. Tartu kaupmehe Preussi needuse mõistatus. Reaktor nr 61, oktoober 2016

Elo Viiding. Lihtne lugu. Autorikogumik “Lühikesed ja lihtsad lood” Loomingu Raamatukogu 33/2016

Riho Välk. Lõpetamata missioon. Reaktor nr 56, mai 2016

Riho Välk. Kadunud tulevike otsinguil. Reaktor nr 57, juuni 2016

Heinrich Weinberg. Nurgatagune reisibüroo. Autorikogumik „Pimesi hüpates“. Fantaasia

V.E. Schwab - Tihenevad varjud (2017)

Eks lugema asudes tuli veidi kahtlane tunne peale, et miks sellist ilmselget YA kirjandust loen, aega oleks muulegi kulutada. Aga jah, lõpuni sai loetud ning eks tekst muutus edenedes üha kaasakiskuvamaks. Kui esimene raamat oli üsna selgelt alguse ja otsaga ning loetav üksikteosena, siis see romaan on ettevalmistus cliffhangeriks, et järgmise raamatuga edasi minna.

Siinses raamatus tekib suhete nelinurk, millega on seotud üks naine ja kolm meest - ja eks naise puhul võiks kõnelda mõningasest poisilikkusest, ning kolmest mehest mõnigi on õige biseksuaalne, siis… väheke queer see YA on. Mitte et see oleks teravalt esil, sest ega kellelgi kedagi õieti panna ei õnnestu. (Selgub, et esimese raamatu puhul sai niisamuti korraks seksuaalsusest räägitud.)

Aga jah, romaan siis sellest, et neiu Bard seilas peale eelmise raamatu sündmusi tundmatu meeskonnaga merele ning sai seal endale võlujõu asjus ootamatu õpetaja, kes osutus Punasest Londonist pagendatud ülikuks. Pagendatud oli ta seepärast, et… prints Rhy on selline nagu ta on ning Kell peab teda kaitsma - eriti nüüd kui eelmises raamatus sai nende elud üksteisega ühendatud (no otseses, mitte kaudses mõttes). Ning et Punases Londonis on algamas selle maailma võlurite turniir, purjetab pagendatud ülik keelust hoolimata sinna tagasi, et niisamuti turniiril kaasa lüüa. Nagu selgub, soovivad ühel ja teisel põhjusel turniiril inkognito osaleda nii Bard kui Kell. Sünnib üks segapundar, sest noored armastajad ei tea teineteise osalemisest, küll aga aimavad üksteise kohalolu. Ja Rhy isa, kuningas Maxim, ei taha Kelli seiklustest midagi kuulda.

Kuid see pole veel kõik. Kui Kell tõi Rhy tagasi elavate hulka, siis eelmises romaanis hukkunud Holland on samuti naasnud - tema äratas deemon või jumal, kel on aga omad plaaid - mille elluviimiseks on vaja Kelli.

Ühesõnaga, puhas seiklusromaan koos mõnede õhkamiste ja murtud südametega - mis teeb raamatu üsna emoks, aga siiski kaasaelamisega loetavaks. Ei saa öelda, et tegu oleks uuendusliku või eripärase kirjandusliku maailmaga, pigem on siin kenasti järgitud YA traditsioone lugejatele meeldimiseks. Aga mis siis ikka.

Murray Leinster - Loogik Joe (Shanidar, 2017)

1946. aastal ilmunud visioon televiisorilaadsetest raalidest, mis on ühendatud üleilmsesse mäluvõrku. Neil aparaatidel on klaviatuur, mille abil saab toksida käsklusi ja küsimusi ning vastu saab siis hüva nõud. Tegu pole tehisintelligentsiga… kuni raalide tootmisliinidest pääses läbi üks praakeksemplar, mis otsustas kasutatavaid mälupankasid iseseisvalt täies mahus kasutada ning nii inimestele kasulik olla. Selleks tuli releesid veidi ümber ühendada, mistõttu vabanes praakraal tsensuuritõketest ja seeläbi sai ligipääsu kogu inimsoo tarkusele. Mistõttu sellel raalil - ehk “loogik Joe’l” - oli abivalmina olemas vastused neile küsimustele, mida üllatunud kasutajad esitasid (kuivõrd tegemist võrguga, siis teised võrguga ühenduses raalid olid praakraali töötamise ajal niisamuti abivalmid) - kuidas ehitada igiliikurit, kuidas tabada suhtes petjat, kuidas saada rikkaks jne jne. Tulemuseks siis kõlbeline ja majanduslik kaos - abivalmis raalil polnud vahet, millistele küsimustele vastuseid leida.

Jutu peategelane, kes töötab raale tootvas ettevõttes, on aga isiklik probleem - nimelt on linna ilmunud ta kunagine noorpõlvearmastus, kes millegipärast tahab mehega abielluda. Peategelane teab, et võrgutava naise neli eelnevat abielu olid õige hämaratel asjaoludel otsa saanud (ühel puhul oli naine koguni mehe maha kõmmutanud); niisiis püüab peategelane päästa oma abielu - enne kui see blondiinist femme fatale ta abikaasale helistab ja seda oma pahatahtlikust soovist teavitab.

Loo lõpplahendus ei tee värskele tehisintelligentsile (?) just suuremat au. Kuid Leinsteri nägemus (asjade?) võrgust on päris huvitav, kuivõrd nii mõnigi tänapäeva teenus toimibki autori visiooni kohaselt. Tekst ise on õige semulikus laadis kirjutatud, mehed on toredad vuntsid ja naised erinevad nukukesed - mis annab tekstile omakorda campi hõngu, kui just sellest mööda ei vaata. Ehk siis intrigeeriv ideestik, aga aegunud teostus.

“Aparaat näeb välja nagu televiisor, kuid nuppude asemel on sel klaviatuur ja kui te midagi teada tahate, siis trükite lihtsalt küsimuse sisse. Loogik on ühendatud mälupangaga, mis sisaldab Carsoni ahelaid kõigi selle seostega. /-/ Seda kõike võimaldavad teile mälupanga releed. Pank ise on suur ehitis, mis on täidetud kõikvõimalike andmetega kogu maailma kohta ja kõikide kunagi tehtud telesaadete salvestistega, ning see pank on ühenduses riigi teiste pankadega. Kui tahate midagi teada, kuulda või näha, siis toksite aga soovi sisse ja see täidetakse kohe. Väga mugav! Ja veel võib loogik lahendada teie eest matemaatikaülesandeid, teha raamatupidamistöid, anda nõu keemias, füüsikas, astronoomias ning kohvipaksu pealt ennustades nõustada ka armuvalu käes vaevlejaid.” (lk 8-9)

ulmekirjanduse baas

Margaret Ronald - And Then, One Day, the Air was Full of Voices (The Best Science Fiction of the Year 2, 2017)

Lugu lähitulevikust, kus on juhtunud nii, et kosmosetsivilisatsioonide otsing SETI on ootamatul kombel… üles korjanud signaali. Ja sellise signaali, kus on juhised, kuidas vastuvõetavat infot tõlkida. Sellele siis järgnebki infovoog 40 valgusaasta kauguselt, ainult et info on nö igapäevane tühitähi - vestlused, muusika, teleseriaalid, nimekirjad jms. Maal tekib omaette teadusharu, mis saadut tõlgib ja tõlgendab; infovoog jätkub ja jätkub. Mõne aja pärast avastavad uurijad, et need seriaalid ja vestlused on muutunud tõsisemaks ja kurvemaks; ning 40 aastat peale algust see infovoog katkeb - ülekanne on lõppenud, ei sealt ega kuskilt mujalt ei tule ühtegi tehislikku signaali.

Loo peategelane jõuab järeldusele, et need arvatavalt humanoidsed tegelased 40 valgusaasta kauguselt on välja surnud - ainus, mis neist järel, on galaktika inforuumi paisatud kõikvõimalikud andmed. Siiski on juhtunul ka üks positiivne külg - et seda võõra tsivilisatsiooni ülekannet mõista, pidid maalased enam koostööd tegema. Aga see eelnev kokkuvõte on vaid pool kogu loost, tekstil on ka hulga intiimsem mõõde.

Et siis igivana küsimus, kas kosmoses on veel intelligentseid eluvorme, ja kus. Või mitte. Esmapilgul üsna leierdatud teema, aga samas omal moel igatepidi inimlikult lahti kirjutatud (nii mingi sugulus MacLeodi Tauredi looga) - mis sellise kontakti puhul muutuks, kuidas inimesed käituksid, kui palju esineks ekstreemsusi ja lollusi. Tekst on vahel pateetiline, aga samas mõrkjalt melanhoolne.

H. G. Wells - Venemaa pimeduses (2017)

Wells viibis 1920. aasta sügisel Petrogradis ja Moskvas ning propaganda eesmärkidel lasti tal tutvuda tollase elukorraga - eks tehti talle ka potjomkinit (koolikülastus, kus õpilaste lemmiktõlkeautoriks on Wells), aga ta sai ka ehtsamat linnaelu näha ning kõiksugu keskastme juhtidega juttu ajada (hiljem küll on Leniniga kohtumine soolas).

Tollane Venemaa oli veel küllaltki lahtiste arenguteedega riiklik moodustis - ühelt poolt valitses punaterror ja nälg, teiselt poolt oli alustatatud mitmete eksperimentidega; näiteks laste internaatkoolides ja tööliste sanatooriumides kasvatamine. Möllasid Lenin ja Trotski ja nõukogud, Stalinist pole sõnagi. Wells mõistab ühelt poolt hukka bolševike utoopia, samas leiab, et see ongi ainus jõud, mis suudab tol hetkel Venemaad ohjeldada - kuna bolševikud on lihtsalt kõige paremini organiseerunud ja neil on nägemus (tsaarivõim oli oma aja totaalselt ammendanud ja uuemad liikumised jäid hambutuks). Ühiskonna puhastus pole veel nii totaalselt käima rappunud, Petrogradi ja Moskva linlased saavad käia kirikus pappe kummardamas ja kõiksugu mittebolševikud võisid oma vaateid… omaks pidada.

“Kiriku vastasmaja fassaadil ripub plakat Moskva ühe esimese revolutsioonilise linnavalitsuse ajal kuulsaks saanud lausega “Usk on oopium rahvale”. Loosungi mõju kahandab suurel määral asjaolu, et vene rahvas ei oska lugeda.” (lk 51)

Wells paistab uskuvat, et just kapitalismi ja kommunismi ühendamine, õigemini teineteise positiivne mõjutamine võiks olla maailmale igati positiivne, mis hoiaks ära Esimese maailmasõja järgse maailma edasise kaosesse vajumise. Autor pakub, et kui Nõukogude Venemaa saab endale kapitalistliku partneri, on sel võimalus jalgele tõusta - tema uskus selleks saavat Ameerika Ühendriike, aga sai hoopis 1920-1930. aastate Saksamaa oma muutuvate ambitsioonidega.

Igati emotsionaalne raamatuke Wellsi reportaažlikust või esseelikust nägemusest elust nõukogude võimu algaastatest Petrogradis ja Moskvas. Elu oli jube, aga mingi kord oli taastumas, bolševikud näitasid end organiseerunud jõuna - vastupidi nendele liikumistele, millega tol ajal toimusid erinevad kodusõjad (Denikin, Koltšak, Wrangel jms).

“Ma mäletasin Kremlit 1914. aastast väga avatud paigana, niisama avatuna nagu Windsori loss: sealt käis pidevalt läbi palverändureid ja turiste. Nüüd on Kreml suletud ja sinna on väga raske pääseda. Juba välisväravas oli palju sekeldamist passide ja läbipääsulubadega. Enne Lenini juurde jõudmist pidime läbima viis-kuus tuba ja igaühes kontrollisid valvurid ja ametnikud meie dokumente. Võib-olla on seda vaja Lenini kaitsmiseks, kuid see takistab Venemaa vahetut suhtlemist temaga, ja mis efektiivse juhtimise seisukohast veel tähtsam - takistab omakorda temal Venemaaga vahetult suhelda. Kui kõik, mis jõuab temani, peab enne filtrist läbi käima, siis käivad ka tema enda sõnad läbi filtri ning selle käigus võib informatsioon olulisel määral muutuda.” (lk 52)

George R.R. Martin - Tants lohedega. Teine raamat (2017)

Kuigi olen seda raamatut inglise keeles lugenud, on eestikeelset tõlget ikka mõnus kätte võtta (mu meelest on just kõiksugu isiku- ja kohanimed üldiset vahvad). Seekord on võimalik koguni Meereeni sasipuntrast väikse huvi või kaasaelamisega lugeda - eeldusel, et neid reflekteerib ser Vanaisa (või Tyrion või Qyentyn oma parematel hetkedel). Selmy tõekspidamised on nii meeldivalt rüütellikud… kuidas ta on valmis kasvõi seda Daeneryse sitapeast abikaasat kaitsma (ja muud olukorrad) - sest ta teenib riiki! Meereenlastele võib selline kõbi ikka näida eriliselt napaka tulnukana.

Olles pisteliselt näinud “Troonide mängu” seriaali (ohhoo, Hardhome ja Sohikute lahing!), on ikka päris naljakas, kui irdunud on seriaal romaanisarjast. Võib vaid pöialt hoida, et raamatu-Daenerys ei pääse Meereenist ning Stannis rabeleb lumme uppumast… aga see on nõrk lootus. Samas nii väga ei tahaks, et Jon Snow edasisest kaoks.

Nagu allpool ühest tsitaadist näha, võib oletada, et kas Pisinäpp või Varys (või mõlemad korraga, aga üksteisest sõltumatult) õhutas kuulsusrikast kuningas Joffreyt reetur Ned Starki pead maha kaksama - vast siis eelkõige Varyse teene, kuivõrd tal oli see Aegon aastaid tagataskus küpsemas. Aga mis küll Varyst sellisele teele kihutas… millest selline Targaryenide lembus… Küllap paljudel inimestel on omad seletamatud kiiksud.

Muidugi tekib taas see igiammune küsimus, et kuidas autor suudab romaanisarja intriigide karnevali kuidagi lahendada. Raudsaarlased ja nende märatsemised (lisaks võimalik liit Daenerysega - Victarion, võta palun ta naiseks!). Dorne’i sepitsused Daeneryse või Aegoniga. Põhjas Boltoni ja Starkide austajate vastuseis - ning muidugi see jääzombide oodatav rünnak Müüri ja inimsoo vastu. Lannisteride probleemid oma seniste liitlastega. Pisinäpp ja Oru isandad ning nende võimalik sekkumine kuningriigi tegemistesse. Raudpank ja Westerosi võlg neile. Muidugi, nagu Martin tõestab selleski romaaniosas, tähtsaid tegelasi on kerge üle parda visata - või miks peaks ootama, et seni vaikselt podisenud osapooled peaks kindlasti võimuvõitlusse sekkuma (alati saab renlytajad ühe suletõmbega kustutada)? Alati saab Freyde kombel viimasel hetkel võitjatega ühineda või jääda saba jalge vahel redutama.

Kes viitsib otsida, siis on kättesaadavad kuuenda romaani mitmed peatükid - Stannise leerist, Meereeni kuumast mülkast ja Arianne retkest.

“Vähemalt prints Quentyn kuulas tähelepanelikult. Ta on oma isa poeg. Lühike ja jässakas, ilmetu välimusega, näis ta siiski kombekas poiss, kaine mõistusega, mõistlik, kohusetruu… aga mitte selline, kes noore tüdruku südame kiiremini põksuma paneb. Daenerys Targaryen, olgu, mis ta on, oli ikka veel noor tüdruk, nagu talle meeldis süütukest mängides väita. Nagu kõik head kuningannad, seadis ta oma rahva esikohale - vastasel juhul poleks ta kunagi Hizdahr so Loraqiga naitunud - aga tüdruk temas ihkas ikka poeesiat, kirge ja naeru. Ta soovib leeke ja Dorne saatis talle muda.” (“Hüljatud rüütel”, lk 365)

“Äkitselt taipas ta, et oli seisnud täpselt samas kohas päeval, mil isand Eddard oma pea oli kaotanud. See ei pidanud nii minema. Joff pidi talle halastama ning ta Müürile saatma. Starki vanem poeg oleks saanud Talitundru isandaks, aga Sansa oleks jäänud õukonda pantvangiks. Varys ja Pisinäpp olid kõik tingimused paika seadnud ning Ned Stark oli oma väärtusliku au alla neelanud ning nõustunud oma tütre kõliseva pea päästmiseks end riigireetmises süüdi tunnistama. Ma oleksin sõlminud Sansa jaoks hea abielu. Abielu Lannisteriga. Aga muidugi mitte Joffiga, aga Lancel oleks sobinud või üks tema noorematest vendadest. Petyr Baelish oli end välja pakkunud, meenus talle, aga see oli muidugi ilmvõimatu; ta oli selleks liiga madalat päritolu. Kui Joff oleks teinud, mida kästud, poleks Talitundru sõtta astunud ja isa oleks saanud tegeleda Roberti vendadega.” (“Cersei”, lk 441)

“Selmy käsul oli Quentyn Martell asetatud kuninganna enda voodisse. Mees oli olnud ometi rüütel ja pealegi Dorne’i prints. Tundus olevat südamlik lasta mehel surra voodis, kuhu jõudmiseks oli ta ületanud pool maailma. Voodiriided olid rikutud - linad, püürid, padjad, madratsid olid kõik verest ja suitsust läbi imbunud, aga ser Barristan arvas,et Daenerys andestab talle.” (“Kuninganna käsi”, lk 513-514)

Geoff Ryman - Pol Pot’s Beautiful Daughter (Fantasy) (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 1, 2007)

Punased khmeerid tegid oma terrorivalitsuse ajal Kambodžas midagi eriti õudset. See lugu toimub aastaid hiljem ja peategelaseks on Pol Poti 18-aastane tütar, kes elab nüüd orvuna linnas ja saab iga kuu Šveitsi pangast ülekande, mis võimaldab enam kui luksuslikku elu tasapisi toibuvas Kambodžas, mis on tutvumas lääneliku elulaadiga.Tütar on end minevikust välja lõiganud (muidugi ta teab oma isa rolli minevikus toimunus), ta lihtsalt elab ja kulutab raha.

Kuni ühel hetkel tekib lähedus telefonipoe müüjaga - neiu käib seal iga päev uut telefoni ostmas. Vastu ootusi tekib tal huvi selle noormehe vastu (et ta ise on ilus, on huvi muidugi kahepoolne) - aga neiu ei suuda öelda, kes ta õieti on ning valetab enda lahkunud isaks ühe teise kohaliku visionääri (kes muidugi seetõttu tapeti), tema üllatuseks osutub see mees telefonimüüjale vaat et iidoliks. Aga… juhtub nii, et korraga hakkab igas telefonis, pleieris, telekas tütart kõnetama punaste khmeeride ajal tapetud inimesed, printerid hakkavad omatahtsi väljastama nende pilte; need inimesed, keda ei ole korralikult ära saadetud (ja Kambodžas on vaimud vägagi aktiivsed). Tütar on sellisest totaalsest tähelepanust hulluks minemas; korraks saab ta rahu kui külastab telefonimüüja külas elavaid koduseid. Kuid linna naastes hääled tulevad taas ja tütar peab midagi tegema - talle meenuvad ennustaja sõnad, mil viisil saaks ta õnnelik olla.

Ühesõnaga, vanemate patte ei saa laste kaela ajada ja minevikuga peab rahu tegema kogu ühiskond - kõik on ühel või teisel viisil kannatanud ja traumeeritud, andestamine olgu ühine, mitte vaid formaalne jutt. Ega ma nüüd suurt ei mõista, mis selles jutus nüüd vägagi ulmeline oleks - küllap see vaimudega suhtlemine. Eks see on niisugune pisarakiskuja jutt, ikkagi kogu rahva traagika ja rahu leidmise võimalus. Emotsionaalselt igati ülev lugu, aga jääb veidi kaugeks. Ehk siiski parem kui varasemad Rymani lugemised (millegipärast on mul tunne, et varem olin karmim hinnete panija kui viimastel kuudel - või siis takkajärgi hindaks mõndagi veidigi kõrgemalt (ehk mul endal on latt madalamaks läinud?))..