“ “Mida temasugune küll minus leiab?”
“Võib-olla seda, mida tüdrukutes üha vähemaks jääb...”
“Jah? Ja mis see võiks olla?”
“Pakuks, et lihtsus, loomulikkus, sinu optimistlik ellusuhtumine... Ehk mängivad siin mingit rolli ka sinu moraalsed hoiakud...”” (lk 167-168)
Raamat teoloogiaüliõpilase Hanna armumisest Baltimaadest reisijuhti kirjutavast jaapanlasse Ichirosse. Tegevustik toimub Tartus, ehk nii millalgi sajandivahetuse paiku, äratuntav on nii Emajõeäärne, Toomemägi kui ka endine Wilde kohvik. Ringi sõidavad kollased lõõtsbussid ja muusikat lindistatakse kassetidele.
Hanna on määratlemata vanuses naisterahvas, ehk nii 25-45-aastane. Aga vähemalt on ta võrdlemisi nooruslik. Teisedki tegelased pole hiljuti keskkoolist vabanenud noored, vaid pigem küllaltki elukogenud, hmm, üliõpilased. Meeste ja naiste vahelised suhted on kammitsetud ja hingestatud; veel “hullemaks” läheb kui toimub Hanna ja Ichiro teineteise vastu huvi tärkamine (raamatu tutvustus nimetab seda zenilikuks). See on õrn ja delikaatne armumiselugu, puhas õhkav piinlemine. Mõnes mõttes tuletab see meelde seda, kuidas mees või naine toodab erootikat, kui käegakatsutav või paljulubav see vastavalt on.
Tekst on justkui keskealise või vanema kirjutatu, rahulik veeremine või voolamine; vanamoeline, korralik keelekasutus. Algul see mõjus ebausutavalt, aga sellega harjub. Võibolla imiteerib see (ala)teadlikult idamaist kirjutamist. Aegajalt on autor kirjutanud mõneti tekstiga mitte just haakuvaid lõike (nt öise sääse tapmine lk 195-196), mis on toredad ja värskendavad.
Peaks vist blogi jaoks tekitama eraldi märksõna - “võileibade söömine külaskäigul”. Kas on tõesti olemas sellist maailma, kus noormehe või neiu külaskäikudel kellegi kodusse valmistab neiu noormehele võileibu? Jumala eest, ma tahan viibida sellises võimalikus maailmas. Millegipärast on selline situatsioon just iseloomulik naiskirjanikele, kes kirjeldavad noorte inimeste sotsiaalset suhtlemist. Veider ja huvitav.
Aga Ichiro tegi Hannale vastavas olukorras hoopiski jaapani omletti. Välismaalane, raisk.
intervjuu
arvustus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar