Kapseldunud, hermeetilised lühijutud, mis ehk kõnetavad Mülleri talendi austajaid. Deliirsed omamütoloogilised lühijutud või laastud, killud nõukaajast ja nüüdsest Tartust ning selle elanikest, samuti anekdootlikuvõitu töötlused erinevate suurmeeste juhtumistest ja muidu suurtest narratiividest. Igal laastul on omamoodi õpetlik ivake Mülleri poolt.
Miks see välja anti, kes teab. Ju koostajad tahtsid kirjandusmaastikku värvikamaks teha. Ehk aastate pärast räägitakse mõndades ringkondades sellest kui kultuslikust teosest. Ei oskagi midagi muud kirjutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar