“Geenid ei parane ega täiustu kasutamise läbi, nad lihtsalt antakse muutumatuna edasi, välja arvatud mõned väga harvad juhuslikud vead. Edu ei tooda häid geene. Vastupidi, head geenid toovad kaasa edukuse, ja mitte miski, millega indiviid ise oma elu jooksul hakkama saab, ei mõjuta kuidagiviisi tema geene. Heade geenidega sündinud isenditel on suurem tõenäosus üles kasvada, et saad edukateks esivanemateks; seetõttu on headel geenidel suurem tõenäosus tulevikku edasi kanduda kui halbadel. Iga põlvkond on otsekui filter või sõel: headel geenidel on kalduvus minna sõelas läbi järgmisse põlvkonda; halvad geenid aga tavatsevad sattuda kehadesse, mis surevad noorelt või järglasi andmata. Ka halvad geenid võivad põlvkonna või kahe kestel sõelast läbi minna, vahest seetõttu, et neil on õnne asuda samas kehas koos heade geenidega. Ent selleks, et edukalt läbi tüürida tuhandest järjestikusest sõelast, on tarvis midagi enamat kui paljas vedamine. Tuhat edukat generatsiooni läbinud geenid peaksid tõenäoliselt olema head.” (lk 15)
“Praegusel ajal on DNA-jõel olemas umbkaudu kolmkümmend miljonit haru, sest just nii palju arvatakse maakeral leiduvat erinevaid liike. Ligikaudu on arvestatud ka, et ellujäänud liikide hulk moodustab umbes ühe protsendi kõigist kunagi elanud liikidest. Sellest võib teha järelduse, et ühtekokku on DNA-jõel olnud olemas umbkaudu kolm miljardit haru. Kõik tänapäeva kolmkümmend miljonit harujõge on üksteisest jäädavalt lahutatud. Paljud neist on määratud hääbuma olematusse, sest enamik liike sureb välja.” (lk 20)
(David Quammen on pakkunud, et kaks kõige vastupidavamat liiki on varblased ja lutikad, vabandan, et täpselt ei viita.)
“Geneetilist analoogsüsteemi on ju võimalik küll ette kujutada. Kuid me teame juba, mis juhtub analooginformatsiooniga, kui seda kopeerida läbi paljude paljude üksteisele järgnevate põlvkondade. See on otsekui telefonimäng. Võimendatud telefonisüsteemid, ümbervõetud helilindid, valguskoopiad valguskoopiatest – analoogsignaalid on sedavõrd vähe kaitstud kumulatiivse degradeerumise eest, et neid on võimalik kopeerida üksnes läbi väga piiratud arvu põlvkondade. Seevastu geenid on võimelised isekopeeruma kümme miljonit põlvkonda järjest, seejuures vähimalgi määral degradeerumata. Darvinism toimib üksnes seetõttu, et – arvesse võtmata juhuslikke mutatsioone, mis loodusliku valiku poolt kas välja roogitakse või alles jäetakse – on kopeerimisprotsess perfektne.” (lk 32)
“Ühes uurimuses leiti, et meeste jala pikkuse päritavus on 77%. /-/ Mõningad muud päritavuse näitajad on inimeste puhul näiteks 95% pea laiuse osas, 85% keha pikkuse osas isteasendis, 80% käsivarre pikkuse ja 79% kasvu osas.” (lk 94-95)
Kreatsionism vs darvinism:
“Jumala kasulikkusfunktsioon osutub väga harva olevat suurim võimalik heaolu suurimale võimalikule hulgale. Jumala kasulikkusfunktsioon reedab oma päritolu talitsematu rüselusega isikliku kasu nimel.” (lk 135)
“... igaüks meist põlvneb esivanemate katkematust liinist, kellest küll kõik olid kord oma elus noored, ent kellest paljud ei saanud iialgi vanaks. Niisiis me pärime küll kõik selle, mis on vajalik, et olla noor, ent sugugi mitte tingimata kõike, mis on vajalik, et olla vana. Me kaldume pärima geene, mis põhjustavad surma kaua aega pärast meie sündimist, mitte aga neid, mis põhjustaksid surma üsna varsti pärast meie sündimist.” (lk 145)
“Darwini käguvamplase geenide jaoks on parem, et vastne, kellesse ta muneb, oleks elus ja seetõttu värske, kui teda süüakse. Milliste kannatuste hinnaga see toimub, pole oluline. Geenid ei hooli kannatustest, sest nad ei hooli üldse mitte milleski.
Kui Loodus oleks heatahtlik, võiks ta lõppude lõpuks teha pisikese möönduse ja vastsed tuimestada, enne kui nad seestpoolt elusast peast ära süüakse. Ent loodus pole ei heatahtlik ega pahatahtlik. Ta pole ei kannatuste vastu ega ka mitte nende poolt. Loodus ei ole huvitatud ühestki kannatuste viisist, välja arvatud siis, kui see mõjutab DNA ellujäämist.” (lk 145)
Hea raamat alaväärsuskompleksi põdejale – sina oled väärtusetu.
silveri raamatublogi
nloeb
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar