30 mai, 2009

Mark Kurlansky – 1968 - aasta, mis raputas maailma (2009)

Kaasakiskuvalt kirjutatud ülevaade 1968. a. sündmustest ja nende mõneti stiihilistest seostest, õõvastav on lugeda Ameerika lõunaosariikide rassismist, või noh – üleüldisest rassismist. Töllide osakaal ei vähene. Ameerikakeskne vaatenurk toimunule (autor ise oli sel aastal 20. aastane ja ehk ka mõneti osaline aktsioonides osaline – kuigi raamatust seda välja ei loe), ent õnneks pole Kurlanskyl klappe silme ees, teatud kriitiline vaatepunkt kõigi osapoolte suhtes. Üliõpilasprotestide lai levik läänemaailmas seotud sellega, et arenes televisiooni edastamise tehnika ja muutus uudiste edastamine (pildile saab see, kus rohkem actionit) – inimesed “ahvivad” seda, mida värskena mõjuv televisioon neile näitab (lk 15). Hea vaatepunkt nüüdisaegse meediamaailma tekkimisele.

“Samal ajal kui konventsionaalsed mõtlejad olid seisukohal, et tehnoloogia loob rohkem vaba aega, hoiatas Marcuse, et see hoopiski vangistab inimesed ebaoriginaalsesse maailma, mis on täiesti vaba loovast mõtlemisest. Ta hoiatas, et kuigi tehnoloogia näib teisitimõtlejat aitavat, kasutatakse seda tegelikult protestide summutamiseks. Inimesed uinutatakse enesega rahulolusse, mis aetakse segamini õnnega. Kaubad ja teenused muudavad inimkonna kasutuks ja võimetuks tõeliselt mõtlema. Meedia laienes, ent see võttis omaks aina vähema variatsiooniga ideid. Tänapäeva inimesed, kes klõpsivad läbi 80 või isegi rohkem telekanalit ja leiavad sealt vähem vaadatavat kui ajal, mil neil oli üksnes neli valikut, võivad hakata taipama Marcuse'i nägemust tehnikaajastust, mil inimestel on rohkem valikuid, ent nendel valikutel puuduvad märkimisväärsed erinevused. Kui elame külluseajastul, mil tehnoloogia on teinud üksikisiku erakordselt tõhusaks, miks kulutavad inimesed siis veelgi rohkem aega töötamisele ja miks on nii suur osa tööst mõttetu, selle asemel et olla stimuleeriv?” (lk 141)

Kõige avastuslikum minu jaoks oli Mehhiko sündmused, ei tule ette, et sealsest veresaunast oleks varem midagi kuulnud. Ka tollased Poola sündmused jäänud kuidagi tähelepanuta. Võin eksida, aga 1968. a. rahvusvaheline elu-melu seostub eestlastele vast eelkõige Praha kevade ja Pariisi rahutustega, ses suhtes annab see raamat hea tausta nt Illuminatus! raamatule, kust mujalt saab ikka lugeda Chicago kongressist ja muust Ameerika jamast.

Kaanel on teadatuntud supipurk, aga Warholist (ega ka Velvet Undergroundist) pole sõnagi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar