“Vaikus on haruldus. Relikt. Nagu kallis loodusvara. Vaikus on ime. Tekib eimillestki, koosneb eimillestki. Kingib sulle erilise hetke ja kaob ei tea kuhu. Hiilib sisse koputamata ja lahkub uksi prõmmimata. Mõnikord jätab jälje meelele ja keelele.” (lk 23)Korralikult teostatud raamat, mõnusad trükišriftid. Mõttekesed elust ja olemisest. Justkui kinkeraamat – sobiks küll emale või mõnele vanemale daamile kinkimiseks. Pole just kirjanduslik tippteos, aga hingestatud kirjutamine on ikka midagi, mida on tore tajuda.
“Kohe päris ehtne vana vokk – ülemöödunud millenniumist, mitte mõni ise tehtud, hästi tehtud tänapäevane suveniir.” (lk 65) – ülemöödunud millennium oli arvatavalt 1.-10. sajand, seega see vokk peaks olema tõesti... vana.
“Laisalt niriseb kohviports kruusi ja leivakäärud saavad oma apetiitse katte. Kirjuma kui tavaliselt. Tugitooli embuses on mõnus istuda. Raadiole täna sõna ei anta ja telepurk pilti ette ei saa. Tuleb mõni mõte. Ja läheb oma teed. Mõni jääb pikemaks pidama mõnda kaugemasse ajukäärdu. Aega on. Lõputult.” (lk 110)
cybernature
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar