Scott Adams – Dilberti printsiip (2001)

Raamatut ennast ei tasugi lugeda, koomiksid on igati toredad nagu ikka. Aga noh, tähenärijana sai tekstiosa samuti läbi loetud, ja sealt torkasid silma mõned tõlkemugandused (no nende pärast jäingi teksti lugema, oleks teadnud, et nii vähe neid koguneb... poleks vast viitsinud), mis hetkeks panid kukalt kratsima (blast from the past, öeldakse vist ameerikakeeli). Muidugi on selge, et tõlge ei saa olla nö sõnasõnaline, raamat on kirjutatud eelkõige ameerika lugejatele ja sealsest kontekstist lähtudes.

“Ta raiub järeleandmatult vastu, et tol hetkel oli see loogiline, vägistades niiviisi loogikat rohkem kui Pavarotti viibimine Push-Upi kontserdil.” (lk 17) – oijah, kunagi tõesti eksisteeris Eestis selline põnev muusikakooslus, ALO tv'd vaadates ehk saaks mälu värskendada.

“Kui sa tead paremat lahendust kui see, mida su ülemused tahaksid, siis väldi seda nagu Tiina Pargi luuleõhtut.” (lk 177) – Park on luuleõhtuid korraldanud või ise luulet lugenud? Pole aimugi.

“See on täiskasvanute versioon Põuavälgu meeskonnast, ainult ägedad vormiriided ja vahvad mälestusmärgid ei kuulu mängu juurde.” (lk 210) – kas on alla 30. aastaseid inimesi, kes teavad sellest midagi? Mina igatahes mäletan oma kooliajast vaid häguseid jutte mingist roomamisest ja granaatide loopimisest, milles pidi osalema mõni vanem lähisugulane.

“Mõnikord lipsab sisse tõesti võimekas kiilaspäine firmajuht nagu Peep Aaviksoo, otsekui põllumajandussaavutuste näitusele eksinud missikandidaa. Kuid see on haruldane ja mina seostan seda peamiselt asjaoluga, et need firmajuhid on nagu teinimissid. (Vaadake lähemalt Peep Aaviksoo soengut, ja te hakkate uskuma, et ta käib igal hommikul stilisti juures.)” (lk 315) – hmm, huvitav valik tuntud kiilaspead esindama, ju siis eelkõige lähtuti firmajuhi ametist.

“Praeguses ärimaailmas peetakse töötajast, kes astub uksest välja kell viis õhtul, vähem lugu kui Aleksei Budõlini nimelisest lastepäevakodust.” (lk 325) – vot see jääb mulle hämaraks, mida põnevat küll tegi hilisem olümpiakangelane sajandivahetuse paiku, et tõlkija teda sellises kontekstis kasutab.