07 september, 2009
Feodor / Fjodor Dostojevski – Kuritöö ja karistus III (1929/1987)
Varasem trükis tundub vigadest hoolimata ikka poeetilisem; vanamoodne küll, aga kõlksub kokku paremini. Kuigi jah, esimeses postituses pakutud taastrükkimine on vast liialt utoopiline ehk mõttetu.
Kumb on autoritruum - rohkem teietamist või rohkem sinatamist?
Nüüd ei taha vist küll aastaid seda raamatut lugeda; huvitav, kas jääb kahtlusevimm sisse, et milline väljaanne on õigem?
esimene ja teine
---
VII
"Seda nähes ei kiskunud eit ust kinnimale, kuid ei lasknud ka käsirauda peost, /-/" (a97) - "Seda nähes ei kiskunud eit ust kinni, kuid ei lasknud ka linki peost, /-/" (b74-75)
"/-/, vastas Raskolnikov järsult." (a98) - "/-/" vastas Raskolnikov katkendlikult." (b75)
"Kuid vastus tundus tõenäolikuna; /-/" (a99) - "Kuid vastus tundus usutavana; /-/" (b75)
"/-/, kuid ei võtnud teda üsna välja, vaid hoidis teda parema käega riide all. Ta käed olid hirmus nõrgad; /-/... äkki lõi pea nagu ringi käima." (a99) - "/-/, kuid ei võtnud päris välja, vaid hoidis parema käega hõlma all. Ta käed olid kohutavalt nõrgad; /-/ ... äkki hakkas pea nagu ringi käima." (b76)
"/-/, sündis temas ka kohe jõud." (a99) - "/-/, tekkis temas ka kohe jõud." (b76)
"/-/, ehk ta küll enne jõudis käed pea juurde tõsta." (a99) - "/-/, jõudes enne käed pea juurde tõsta." (b76)
"/-/ ja krambiga inestatud." (a100) - "/-/ ja krambist moonutatud." (b76)
"/-/, polnud enam ei tumenemist ega pea ümberkäimist, /-/" (a100) - "/-/, polnud enam ei ajutist arukaotust ega peapööritust, /-/" (b76)
"Teises seinas asus väga puhas voodi, /-/" (a100) - "Teises seinas oli väga puhas suur voodi, /-/" (b77)
"/-/, nagu oleks eit alles hinges /-/" (a100) - "/-/, nagu oleks eit alles elus /-/" (b77)
"/-/, jooksis ta tagasi korjuse juurde, /-/" (a100) - "/-/jooksis ta tagasi laiba juurde, /-/" (b77)
"Ta tõttas hirmsasti, /-/" (a101) - "Ta ruttas väga, /-/" (b77)
"Ta peatus ja jäi surnuna liikumatuks." (a102) - "Ta peatus ja jäi vait kui surnu." (b78)
"Raskolnikovi nähes, kes välja jooksis, lõi ta lehena värisema, lõdisema, ja kogu tema näol jooksid krambid; /-/" (a102) - "Nähes Raskolnikovi, kes sisse jooksis, lõi ta nagu haavaleht värisema ja üle näo jooksid tal krambid; /-/" (b78)
"/-/: naisterahva huuled läksid lamedalt viltu, /-/ ja asutades karjuma. Ja omas olemuses sedavõrt lihtne, rõhutud ning kohutatud oli õnnetu Lisaveta, /-/" (a102-103) - "/-/: naise huuled tõmbusid virilalt viltu, /-/ ja olles valmis karjuma. Õnnetu Lizaveta oli oma olemuselt niivõrd lihtne, rõhutud ja kohutatud, /-/" (b78-79)
"Hoop tabas otseteed pealuud, teraga, /-/" (a103) - "Hoop tabas teraga otseteed pealuud /-/" (b79)
"/-/, kui ta oleks sellejuures mõistnud kogu raskuste hulka, aga võib-olla ka kõiki neid kuritöid, mis tal võita ja korda saata, /-/" (a103) - "/-/, kui ta oleks seejuures enesele aru andnud, kui palju raskusi tuleb tal veel ületada ja kui palju kuritöid korda saata, /-/" (b79)
"Iseäranis kerkis ja kasvas temas jälkus iga silmapilguga." (a103) - "Jälkus kasvas temas iga silmapilguga." (b79)
"/-/, milles vett pooleni, /-/" (a103) - "/-/, mis oli poolest saadik vett täis, /-/" (b79)
"Ta käed olid verised ja tihked." (a104) - "Ta käed olid verised ja kleepuvad." (b79)
"/-/: uks, välimine uks, mis viis esiselt trepile, /-/, seisis lahti, pragu kämmal maad lai: /-/" (a104) - "/-/: välimine uks, mis viis esikust trepile, /-/, seisis kämblalaiuselt lahti: /-/" (b80)
"Ja kuidas võis, kuis võis ta mitte taibata, /-/" (a104) - "Kuidas võis ta mitte taibata, /-/" (b80)
"/-/, vaieldi ja sõimeldi. "Miks nad ometi?.."" (a105) - "/-/, vaieldi, sõimeldi. "Mis seal lahti on?..." (b80)
""Miks nad küll kõik nii müristavad!"" (a105) - ""Miks nad küll kõik nii palju kolistavad?"" (b80)
"Viimaks jäi kõik vaikseks, mitte hingegi." (a105) - "Viimaks jäi kõik vaikseks, polnud kuulda kippu ega kõppu." (b80)
"/-/ ja lükkas selle tasa ja kuulmata obadusse. Loomusund aitas." (a105-106) - "/-/ ja lükkas selle õige vaikselt obadusse. Ta tegutses vaistlikult." (b81)
"Ärrra neetud!" (a106) - "Äraneetud!" (b81)
"Ja uuesti tõmbas ta hullustuses korda kümme kõigest jõust kella. Muidugi, see pidi siin majas võimukas ja väga tuttav inimene olema." (a106) - "Ja uuesti tõmbas ta raevukalt kümmekond korda kõigest jõust kella. Muidugi, see inimene teadis oma tähtsust ja pealegi pidi ta siin majas väga tuttav olema." (b81)
"Tunaeile, Gambriinuse juures, võitsin teilt biljardil kolm partiid!" (a107) - "Tunaeile võitsin teilt "Gambrinuses" piljardil kolm partiid!" (b82)
"Ka minul on asja, isake!" (a107) - "Ka minul on asja, härra!" (b82)
"Mul on ju siia ringi." (a107) - "Ma pean ju siia tulles ringi tegema." (b82)
"Ja ta kukkus pööraselt ust kiskuma." (a108) - "Ja ta hakkas ust kiskuma." (b82)
"Kas vähe milleks!" (a108) - "Kas vähe igasuguseid asju juhtub?..." (b83)
"/-/... näh-ta-vas-ti mitte üsna korras! hüüdis noormees palavalt /-/" (a108) - "/-/... näh-ta-vas-ti mitte päris korras!" hüüdis noormees õhinaga /-/" (b83)
"/-/, mispärast ta arvatavasti midagi ei pidanud nägema." (a108) - "/-/, mispärast ta arvatavasti midagi sisse ei näinud." (b83)
"Kui nad koputasid ja kokku rääkisid, /-/" (a108) - "Kui nad koputasid ja omavahel kokku leppisid, /-/" (b83)
"Karjumine lõppes kiilumisega; /-/" (a109) - "Karjumine lõppes kiunumisega; /-/" (b83)
"/-/, kõneldes isekeskis valjust ja palju." (a109) - "/-/, isekeskis valjust ja palju kõneldes." (b84)
"Täielikul meeleheitel läks ta neile vastu, /-/" (a109) - "Meeleheitel läks ta neile vastu, /-/" (b84)
"/-/, kuna nad seks silmapilguks nagu meelega olid ära läinud." (a110) - "/-/, kuid praegu nagu meelega olid ära läinud." (b84)
"/-/, keset tuba seisab riist värvi ja pintsliga." (a110) - "/-/, keset tuba seisab värvinõu pintsliga." (b84)
"Ta teadis hästi, väga hästi teadis ta, /-/" (a110) - "Ta teadis väga hästi, ülihästi, /-/" (b84)
"Praegu mäletas ta end halvasti; mida kaugemale, seda halvemini." (a111) - "Ta ei pannud praegu mitte midagi tähele, mis tema ümber sünnib, ja mida kaugemale ta jõudis, seda rohkem ta enesest välja läks." (b84)
"/-/; vähemalt tuli tal alles trepil kirves meelde." (a111) - "/-/; alles trepil tuli tal kirves meelde." (b85)
"Muidugi, tal puudus juba jõud mõista, /-/" (a111) - "Muidugi, tal polnud enam jõudu mõista, /-/" (b85)
"/-/, tähendab, kõige loomulikum arvata, et kojamees on kodus." (a111) - "/-/, tähendab, kõigi eelduste kohaselt kojamees on kodus." (b85)
Teine jagu / osa (a112/b86)
I
"Aga nüüd tõusid äkki niisugused külmavärinad, et hambad lõid suus lõgisema, /-/" (a112) - "Nüüd äkki tõusid aga niisugused külmavärinad, et hambad hakkasid suus lõgisema, /-/" (b86)
"Ta pööras kõik ümber, viimase niidiotsakese ja närugi, ja ennast mitte usaldades tegi ta seda korda kolm järgemööda." (a113) - "Ta pööras kõik ümber, viimse niidiotsakeseni, ja ennast mitte usaldades tegi ta seda mitu korda järgemööda." (b86)
"Tal polnud tänini mõttessegi tulnud /-/" (a113) - "Tal polnud seni mõttessegi tulnud /-/" (b87)
"Seal, just terava nurga sees, /-/ : silmapilk hakkas ta asju sellest kärisenud august sisse toppima, /-/" (a113) - "Seal all nurgas /-/: kohe hakkas ta asju sellest august sisse toppima, /-/" (b87)
"Masinlikult tõmbas ta kõrvalolevat toolilt endise talvise üliõpilaspalitu, mis soe, kuid peaaegu närune, /-/. Ta langes uimastusse." (a114) - "Masinlikult tõmbas ta kõrvalolevalt toolilt sooja talvepalitu, mis oli pärit veel tema üliõpilaspõlvest ja oli praegu täiesti närune, /-/. Ta langes sügavasse unne." (b87)
"/-/ ja tormas jällegi hullustuses oma riiete kallale." (a114) - "/-/ ja tormas otsekohe, hullustuses oma rõivaste kallale." (b87)
"/-/: pole silmustki kuue kaenla alt ära võtnud! Unustasin, unustasin niisuguse asja! Niisuguse tõenduse!" (a114) - "Nii see ongi: pole silmustki kuuekaenla alt ära võtnud! Unustasin niisuguse asja! Niisuguse süütõendi!" (b87)
"Puruksrebitud lõuendi tükid ei ärata milgi tingimusel kahtlust; /-/" (a114) - "Puruksrebitud lõuendi tükid ei ärata kuidagi kahtlust; /-/" (b87)
"/-/ ja hakkas jällegi valusalt pingutatud tähelepanul ümberringi silmitsema, põrandal ja igal pool mujal, /-/" (a114) - "/-/ ja hakkas jällegi tähelepanelikult silmitsema põrandat ja kõike enda ümber; /-/" (b87)
"/-/, et iga esimene näeks!" (a114) - "/-/, et iga esimene sisseastuja näeks!" (b88)
"/-/ karjus ta nagu mõni hukkuv." (a114) - "/-/ karjus ta jällegi nagu hullustuses." (b88)
"/-/, silmapilkne jampsimine, /-/" (a115) - "/-/, hetkeline jampsimine, /-/" (b88)
"Ta viskas saapa jalast: /-/" (a115) - "Ta kiskus saapa jalast: /-/" (b88)
"Mitu korda katsus ta sohvalt üles karata, /-/" (a115) - "Mitu korda katsus ta sohvalt üles tõusta, /-/" (b88)
"Tee lahti, tõuse üles!" (a116) - "Tee lahti, kurivaim, tõuse üles!" (b89)
"Aga kust mina seda tean. Nõutakse ja mine." (a116) - "Kust mina seda tean. Nõutakse, siis mine." (b89)
"/-/, et Raskolnikov jalad sohvalt põrandale laseb." (a116) - "/-/, et Raskolnikov jalad sohvalt põrandale libistab." (b89)
"/-/ mõtles ta piinlikus arusaamatuses." (a117) - "/-/ mõtles ta piinavas arusaamatuses." (b90)
"Sokk jalga tõmmata!" (a118) - "Sokk on vaja jalga tõmmata!" (b90)
"/-/ - harilik nähtus palavikulistel, /-/" (a118) - "/-/ - harilik nähtus haigeil pärast palavikku, /-/" (b91)
"Eilse uulitsa nurgani jõudes vaatas ta piinliku ärevusega sinnapoole, /-/" (a118-119) - "Eilse tänavanurgani jõudnud, vaatas ta piinava ärevusega sinnapoole, /-/" (b91)
"/-/, mõtles ta kontori juurde jõudes." (a119) - "/-/ mõtles ta politseijaoskonna juurde jõudes." (b91)
"Hiljuti oli kontor uude korteri kolinud, /-/" (a119) - "Hiljuti oli jaoskond uude kohta kolinud, /-/" (b91)
"Vanas korteris käis Raskolnikov millalgi silmapilguks, kuid väga ammu." (a119) - "Vanas kohas oli Raskolnikov millalgi korraks sees käinud, kuid väga ammu." (b91)
"/-/ ja üleni solki täis. Kõigi korterite köögid kõigil korril avasid oma uksed siia trepile ja seisid terved päevad lahti. Seepärast oli õhk hirmus sumbunud." (a119) - "/-/ ja üleni toidujäätmeid täis. Kõigi korterite köögid kõigil neljal korrusel avasid oma uksed siia trepile ja need seisid terved päevad lahti. Seepärast oli õhk väga sumbunud." (b91)
"/-/, käskjalad ja igasugused inimesed, mehed ja naised - asjalised." (a119) - "/-/, käskjalad ja igasugused muud jaoskonna külastajad, nii mehed kui ka naised." (b91)
"Toad olid kõik pisitillukesed ja madalukesed." (a119) - "Toad olid kõik pisitillukesed ja madalad." (b91)
"See oli mingisugune eriti sasis peaga inimene, pilgus liikumata idee." (a120) - "See oli väga sassis peaga inimene, pilgus mingisugune kinnisidee." (b92)
"Minge sinna, kirjatoimetaja juurde, /-/" (a120) - "Minge sinna, sekretäri juurde, /-/" (b92)
"/-/, laikudega, oli silmatorkav naisterahvas ja kuidagi nagu liiga toredalt riietatud, /-/" (a120) - "/-/, laigud põskedel, nähtavasti mingisugune tähtis isik, oli kuidagi nagu liiga uhkelt riietatud, /-/" (b92)
"Ta tundis eneses hirmsat korratust, /-/" (a120) - "Ta tundis eneses suurt laokilolekut, /-/" (b92)
"Tundus lõhnaõli." (a121) - "Temast hoovas lõhnaõli aroomi." (b93)
"Äkki tuli ohvitser sisse, isesuguse müraga ja väga mehiselt /-/" (a121) - "Äkki tuli suure müraga ja väga uljalt sisse ohvitser, /-/" (b93)
"Äkki hakkas tal hirmus, ütlemata kerge. Kadus kõik raskus." (a122) - "Äkki hakkas tal ütlemata kerge. Ta oleks nagu koorem seljast langenud." (b93)
"/-/ hüüdis talle leitnant, kes ikka enam ja enam end haavatuna tundis." (a122) - "/-/ hüüdis talle porutšik, kes ikka enam ja enam end solvatuna tundis." (b93)
"Mitte häbematuks saada, härra!" (a122) - "Ärge muutuge häbematuks, härra!" (b94)
"/-/ ja peale karjumise suitsetate veel ning panete seega meid kõiki halvaks." (a122) - "Ja peale karjumise suitsetate veel paberossi ning suhtute seega meisse kõigisse lugupidamatult." (b94)
"See oli puhas ja vahenditu loomaliku rõõmu silmapilk." (a124) - "See oli täieliku ja vahetu puhtloomaliku rõõmu silmapilk." (b95)
"Jälle müra, jälle skandaal terves uulitsas!" (a124) - "Jälle häbitegu, jälle skandaal terves tänavas." (b95)
"Ergud aina hüppasid tal kehas." (a124) - "Tal oleksid nagu närvid kogu kehas hüplema hakanud." (b95)
"/-/ kuid jäi oodates peatuma, /-/" (a124) - "/-/, kuid jäi äraootavalt vait, /-/" (b95)
"/-/, kuid mida arvulisemaks ja kangemaks muutusid sõimusõnad, /-/" (a125) - "/-/, kuid imelik: mida rohkem teda sõimati ja mida vängemaks muutusid sõimusõnad, /-/" (b95)
"/-/, sai ta äkki saksa-murdelises, kuid väledas vene keeles padisema, /-/" (a125) - "/-/ hakkas ta äkki saksa aktsendiga väledas vene keeles padisema, /-/" (b96)
"/-/, aga siis üks tõstap jalg ja see jalg mängip klaviir, /-/" (a125) - "/-/, aga siis üks töstap ja see jalg mängib klaviir, /-/" (b96)
1929 puudu: "Aga tema võtap üks pudel ja hakkab köiki pudeliga lükkama." (b96)
"Ja kuidas voip vii veike siga akna peal karjup?" (a125) - "Ja kuidas voip vii veike siga karjup akna peal nach tänav?" (b96)
"/-/, ruubel sein rokk maksap." (a125) - "/-/, viis ruubel sein rokk maksap." (b96)
"/-/, teie peel suur satüür trükip, /-/" (a125) - "/-/, teie peel suur satiir trükip, /-/" (b96)
"/-/, kuigi asi on vana, /-/" (a126) - "/-/, ja seda viimast korda, /-/" (b96)
"/-/; kuid siin põrkas ta tagurpidi kellegi nägusa ohvitseriga kokku, /-/" (a126) - "/-/; kuid siin põrkas ta tagurpidi kellegi tähtsa ohvutseriga kokku, /-/" (b97)
"/-/ jällegi erutasite südant, jällegi tõusis keema!" (a127) - "/-/ jällegi tegite oma südamele liiga, jällegi ägestusite!" (b97)
"Ise t-teevad alatusi, /-/" (a127) - "Ise teevad alatusi, /-/" (b97)
"Teame, püssirohi, ei suutnud haavamist kannatada. Vististi tundsite end milleski haavatuna ja /-/" (a127) - "Teame, just nagu püssirohi, ei suutnud solvamist välja kannatada. Vist solvusite millegi peale ja /-/" (b97)
"Kõik need tundlikud üksikasjad, /-/ teie peate nõudmise asjus vastuse ja kohustise andma, /-/" (a129) - "Kõik need tundeküllased üksikasjad, /-/ teie olete kohustatud nõudmise asjus vastust andma, /-/" (b99)
"/-/, et kirjatoimetaja muutus pärast pihtimist tema vastu nagu hooletumaks ja põlglikumaks, /-/" (a129) - "/-/, et sekretär muutus pärast seda, kui ta oli oma elust rääkinud, tema vastu nagu hooletumaks ja põlglikumaks, /-/" (b99)
"/-/ - sedavõrt tühjaks oli saanud äkki süda. Piinava ja lõpmata üksilduse ning võõranemise sünge aisting ilmus äkki teadlikult tema hinge." (a130) - "/-/ - süda oli jäänud äkki niivõrd tühjaks. Piinava ja lõpmatu üksinduse ning võõrandumise sünge tundmus ilmus äkki teadlikult tema hinge." (b99)
"Mitte Ilja Petrovitši ette kallatud hingevalangute kõlvatus, /-/" (a130) - "Mitte see, et ta oli end alandanud Ilja Petrovitši ees kogu oma hinge väljapuistamisega /-/" (b100)
"O, mis tal praegu tegemist iseenda alatusega, kogu selle autundmusega, leitnantidega, naissakslastega, rahanõudmistega, kontoriga ja muuga!" (a130) - "Oo, mis on tal praegu tegemist iseenda alatusega, kogu selle autundega, porutšikutega, sakslannadega, rahanõudmistega, politseijaoskonnaga ja muuga!" (b100)
"/-/, taipas kogu oma aistinguga, jõuga, /-/" (a130) - "/-/, tunnetas kõigi meeltega, /-/" (b100)
"/-/ - see oli enam aisting kui teadmus või mõiste, /-/" (a130) - "/-/ - see oli enam meeltega tajutud kui mõistusega kindlaks määratud, /-/" (b100)
"/-/ ja temale asjad näidata, nurgas, augus." (a131) - "/-/ ja temale nurgas, tapeediaugus asju näidata." (b100)
"Uulitsal tuli ta täiesti meelemärkusele." (a133) - "Alles tänaval tuli ta täiesti teadvusele." (b102)
"Läbiotsimine, läbiotsimine, silmapilk läbiotsimine!" (a133) - "Läbiotsimine, läbiotsimine, kohe tulevad läbi otsima." (b102)
II
"Juba ongi ta tuba. Ei midagi ega kedagi; keegi pole oma jalga siia pistnud." (a133) - "Ta jõudis oma tuppa. Ei, keegi polnud siin käinud." (b102)
"/-/ ja siis järelejäänud püksitaskusse, /-/" (a134) - "/-/, ülejäänud aga paremasse püksitaskusse, /-/" (b103)
"/-/ ja jättis ukse pärani lahti." (a134) - "/-/ ja jättis seekord isegi ukse pärani lahti." (b103)
"/-/ peab katsuma asjad enne tallele panna." (a134) - "/-/, peab enne jäljed peitma." (b103)
"/-/ - kõik kanalisse visata, nagu tina tuhka ja asi tahe." (a134) - "Kõik kanalisse visata, küll vesi jäljed peidab, ja asi tahe." (b103)
"Juba ilma selletagi kõik vahivad, kes vastu tulevad, silmitsevad, /-/" (a135) - "Juba ilma selletagi kõik, kes vastu tulevad, vahivad, silmitsevad, /-/" (b103)
"/-/, ometi näis talle see mõte veatu." (a135) - "/-/, ometi näis talle see mõte õigena." (b104)
"Aga ka saartele ei pidanud ta saama, vaid sündis midagi muud: /-/, mida piiravad täiesti umbsed seinad." (a135) - "Aga ka saartele ta ei jõudnud, vaid juhtus midagi muud: /-/, mida piirasid igast küljest seinad." (b104)
"Siia peaks kuhugi viskama ja ära minema!" (a136) - "Asjad peaks siia kuhugi viskama ja ära minema!" (b104)
"Mitte kedagi hoovil silmates, /-/" (a136) - "Kuna hoovis ei paistnud kedagi olevat, /-/" (b104)
""Siin seissda geladut."" (a136) - "" Siin seisda keladut."" (b104)
"Selle müüri tagant läks tänav üles jalgteega /-/" (a136) - "Selle müüri tagant läks tänav, seal oli kõnnitee /-/" (b104)
"/-/, kogus kõik oma jõu /-/" (a136) - "/-/, võttis kokku kogu oma jõu /-/" (b105)
"/-/ ja läks platsi poole." (a136) - "/-/ ja suundus väljaku poole." (b105)
"Nagu tina tuhka!" (a137) - "Jäljed on peidetud!" (b105)
"Ja kuigi leitakse: kes mõtleb minu peale?" (a137) - "Ja kuigi leitakse: kes aimab, et mina olen selle sinna pannud?" (b105)
"Jah, pärast mäletas ta, et ta tol korral naeris närviliselt, kõkutaval, kuulmata, vältaval naerul ja naeris kogu selle aja, kus ta läks üle platsi." (a137) - "Jah, hiljem mäletas ta, et ta tol korral naeris närviliselt, kõkutavalt, hääletult, naeris kogu selle aja, kui ta läks üle väljaku." (b105)
"Pähe ronisid teised mõtted." (a137) - "Pähe roomasid teised mõtted." (b105)
" - Aga kurat võtku seda kõike! mõtles ta äkki lõpmatul vihahool." (a137) - ""Kurat võtku seda kõike!" mõtles ta äkki vihahooga." (b105)
"/-/, kurat võtku teda ja seda uut elu!" (a137) - "/-/, kurat võtku seda uut elu!" (b105)
1929 puudu: "Ma vilistan kõigi nende peale, ka selle peale, et ma nende ees roomasin ja lipitsesin." (b105)
"Mitte see, sugugi mitte see!" (a137) - "Ei, see pole mitte see, sugugi mitte see!" (b105)
"Aga sa tahtsid ta ju ennist vette heita, tähendab, rahakoti, ühes kõigi asjadega, mida sa samuti pole näinud..." (a138) - "Sa tahtsid ju ennist rahakoti ühes kõigi asjadega, mida sa samuti pole näinud, vette heita..." (b106)
"/-/, juba sel minutil, kus ta kükitas kasti juures /-/" (a138) - "/-/, juba siis, kui ta riidekirstu juures kükitas /-/" (b106)
"/-/ läilus kõike teda ümbritseva ja kohtava vastu." (a138) - "/-/ läilus kõige teda ümbritseva ja kohutava vastu." (b106)
"Väikese Neeva kaldale välja jõudnud, jäi ta äkki seisma - Vassili saarel, silla kõrval." (a138) - "Väikese Neeva kaldale välja jõudnud, jäi ta äkki Vassili saarel, silla kõrval seisma." (b106)
"See oli kodus, kirjutas, avas ise ukse." (b139) - "Too oli kodus, oma toakeses, ja kirjutas midagi. Razumihhin avas ise ukse." (b107)
"Rasumihin istus närudeks kulunud öökuues, tuhvlid paljail jalul, /-/" (a139) - "Razumihhin istus kulunud öökuues, tuhvlid paljaste jalgade otsas, /-/" (b107)
"Tema näol ilmenes imestus." (a139) - "Tema näost võis välja lugeda imestust." (b107)
"Mis on sinuga?" (a139) - "Mis sinuga lahti on?" (b107)
"/-/ ja vilistas siis lühidalt: /-/" (a139) - "/-/ ja laskis siis sortsu vilet: /-/" (b107)
"Sina, va vennas, lööd ju meie vennase üle, /-/" (a139) - "Sina, va sõber, trumpad ju meiesuguse üle, /-/" (b107)
"Pea ometi, pea, imelik inimene!" (a140) - "Oota nüüd, oota ometi, imelik inimene!" (b107)
"/-/, ja sülgan selle peale, /-/, trükib rahvalikke loodusteadlikke raamatukesi - /-/" (a140) - "/-/, ja vilistan selle peale, /-/, trükib mingisuguseid loodusteaduslikke raamatukesi - /-/" (b108)
"Nüüd on hakanud teine ka sihti taga ajama!" (a140) - "Nüüd on teine ka suuna võtnud." (b108)
"/-/, luuletame sellele kõige toredama pooleleheküljelise pealkirja /-/" (a141) - "/-/, mõtleme sellele kõige toredama pooleleheküljelise pealkirja välja, /-/" (b108)
"Muidugi teeb enda purju ja meelega rataste alla, aga sina anna vastust." (a142) - "Muidugi, teeb, nagu purjus oleks, ja jääb meelega rataste alla, aga sina anna vastust." (b109)
"See on nende äri, auvääriline, /-/" (a142) - "See on nende äri, kõrgeausus, /-/" (b109)
"/-/, kus ta käsipuude juures seisis ja mõtteta ning kurjalt eemale tõttavale tõllale järele vahtis, /-/" (a142) - "/-/, mil ta käsipuude juures seisis ja eemaletõttavale tõllale hajameelselt ning kurjalt järele vahtis, /-/" (b109)
"Võta, isake, Kristuse nimel." (a142-143) - "Võta, kallis isand, Kristuse nimel." (b109)
"/-/, tõsiseks kopikakorjajaks uulitsal, /-/" (a143) - "/-/, päris kopikakorjajaks tänaval, /-/" (b110)
"/-/, mille joonestik kuhugi paremini ei paista, kuid vaadelda teda siit, sillalt, /-/" (a143) - "/-/, mille siluett kusagilt paremini ei paista kui siit, sillalt, /-/" (b110)
"Ta seisis ja vahtis kestvalt ja üksisilmi kaugusse; /-/" (a143) - "Ta seisis ja vahtis üksisilmi kaugusse; /-/" (b110)
"Kui ta ülikooli läks, siis juhtus tal harilikult, - kõige sagedamini koju tulles, - juhtus võib-olla sada korda nimelt siinsamas seisma jääda, et aineti silmitseda seda tõepoolest suurepärast pildistikku, /-/" (a143) - "Kui ta ülikoolis käis, oli ta harilikult - kõige sagedamini koju tulles - siin seisatanud, et ainiti silmitseda seda tõepoolest suurepärast panoraami, /-/. Nii see oli olnud võib-olla isegi sada korda." (b110)
"/-/; täis tumma ja kurti vaimu oli temale see tore pilt..." (a143) - "/-/; see tore pilt oli temale täis tumma ja kurti hingust..." (b110)
"/-/ metsikuna ja imelikuna, /-/" (a143) - "/-/ kummalisena ja imelikuna, /-/" (b110)
"/-/ ja langes silmapilk unesse." (a144) - "/-/ ja langes kohe unne..." (b111)
"Ta ärkas alles täielikul videvikul hirmsa kisa tõttu!" (a144) - "Ta ärkas alles videviku aegu hirmsa kisa tõttu." (b111)
"/-/, iga silmapilk minestades ja piineldes. Kuid riid, hädakisa ja sõim muutus ikka suuremaks ja suuremaks. Ja oma suurimaks imestuseks kuulis ta äkki muu seas oma perenaise häält." (a144) - "/-/, hinge kinni pidades ja piineldes. Kuid riid, hädakisa ja sõim muutusid üha suuremaks. Ja oma suurimaks imestuseks kuulis ta äkki oma perenaise häält." (b111)
"/-/, tegi kangeks... Kuid müra, mis oli kestnud minutit kümme, jäi pikkamisi vaiksemaks." (a145) - "/-/, naelutas paigale... Viimaks jäi müra, mis oli kestnud kümmekond minutit, pikkamisi vaiksemaks." (b111)
"Ega pole eilsest saadik söönud. Terve päeva kolasid ümber, aga ennast piinab palavik." (a146) - "Sa pole ju eilsest saadik söönud. Terve päeva kolasid ringi, aga endal on palavik." (b112)
"/-/ validal ja kindlal toonil," (a146) - "/-/ karmilt ja kindlal toolil." (b112)
"See karjub veri sinus." (a146) - "Veri karjub sinus." (b112)
"/-/ ega teinud minekut." (a146) - "/-/ ega läinud ära." (b112)
"Peale seda algas meelemärkusetus." (a147) - "Pärast seda kaotas ta teadvuse." (b113)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar