18 jaanuar, 2010

Grete Marquez – Eesti naise õnn (2009)

“Menstruatsioonivalud.
Menstruatsioonivalud.
Mida teab üks eesti mees nendest? Mitte midagi ei tea.” (lk 7) – oh, järjekordne teos, mis püüab kõva avalõiguga lugejaid igati paeluda. Kas nüüd just õnnestunult.

Niisiis, Grete tüdineb eesti meestest ja eluolust ning läheb kolmeks nädalaks Hispaaniasse sõbranna juurde puhkama. Ja kõik saab korda, sajandist on pikem päev, ta leiab endale printsi ja printsessi ja biseksuaalsuse ja elule sisu. Mõnede Grete tähelepanekutega nüüdis-Eestist võib tõesti nõustuda – ksenofoobiast on tõesti väsimus (lk 23), aluspesuta on indeed parem magada (lk 32), viina joomine on tõepoolest mõttetu eneseidioodistamine (lk 58). Ja ei, mu arust on naistel kole komme üksikuid juuksesalke värvida (lk 76), enamatel juhtudel teeb see inetu inetumaks. Ilusast rääkimata.

“Enne voodisse minemist on hispaania paaridel kombeks läbi käia pikk tutvumisperiood, mille vältel tehakse üksteisele, aga eriti naisele romantilisi kingitusi, kirjutatakse vastastikku luuletusi, vesteldakse kõikvõimalikel teemadel, nii peentel kui filosoofilistel, aga ka igapäevastel, võetakse ette lühikesi reise ja tehakse piknikuid, käiakse koos ühistel tuttavatel ja sõpradel külas, ja nii edasi.” (lk 57)

Raamatu teine pool tahab eriti fantastiline olla. Lihtilukirjanduslikkus on vist püüd tibindust jäljendada, kõik need klišeede kordused ja vallatud hüüumärgikesed, miks mitte siis ka smileysid söögi alla ja peale loopida. Tekst käib liialt üle vindi – aegajalt on usutava totruse asemel uskumatu ja monotoonne totrus, ja see ei tule just kasuks. Seda raamatut võiks tõsimeeli arvustada mõni kohtlane rahvuslasest kristlane või nii, oleks igati humoorikas lugemispala (või mitte). Lühidalt (nagu kunagi üldse pikemalt väljenduksin), liialt selge irriteerimiskatse mõjub igavalt, selles pole intriigi ega stiili. Ühes foorumis rääkis kõiketeadja, et tegemist meesautoriga (loodetavasti mitte eriti naistevihkajalikuga). Teises foorumis selgus, et hiljuti Vikerkaareski olnud katkend. Eks siis peagi saa siinset nimesilti muuta.

päevaleht
sekretäri päevaraamat
delfi naistekas
laulukene
ma armastan mune!
kirjad kodumaale

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar