Taasuuendame tutvust Dworkiniga ja saame teada nii mõndagi uut! Corwin on muutunud! Brand on emo! Amberi puhul on raske aru saada, et peale sinivereliste ja hobuste ja paari valvuri keegi veel seal elaks! Peatükid kui ajalehtede järjejutt! Julian armastab Fionat! Oh kuidas intriigid muudkui muutuvad! Tore vaadata õdede-vendade ühiselt tegutsemist! Armas, kuidas vanaisa ajudes komberdatakse! Martin on salalik! Kuidas küll Ganelon selliseks asjapulgaks osutub! Zelazny pole ebausklik ja lõpetab raamatu 13. peatükiga! Ja nagu ikka – jälle täpselt 180 lehekülge oskuslikult raamatuks vormistatud!“Ratsutasin edasi ja mõtlesin, kui erinevaid seletusi ma Amberisse naasmisest saadik olin saanud selle kohta, mis oli toimunud minu äraolekul, minu tagasi tulles ja mis toimus praegu – ning iga seletusega kaasnesid erinevad motiivid ja õigustused. Kõik need emotsioonid ja kavatsused, tunded ja eesmärgid keerlesid tulvaveena läbi faktidest linna, mida ma aeglaselt oma endise “mina” hauale ehitasin, ning kuigi tegu jääb teoks, nihutas iga tõlgendus kohalt asju, mida ma olin pidanud kindlalt paigas olevateks, muutes nii ka tervikpilti; lausa sedavõrd, et elu tundus hägusa varjudemänguna, varjusid heitva Amberi rollis oli aga mingi igavesti kättesaamatuks jääv tõde. Tõsi, ma ei saanud eitada, et tean nüüd rohkem kui mõne aasta eest; et olen asjade tegelikule olemusele lähemal kui kunagi varem, ning et kogu tegevus, millesse ma olin naasmise järel haaratud, näis liikuvat mingi lõpliku lahenduse suunas. Ja mida ma siis tahtsin? Et võiksin teada saada, mis on õige, ja sellest lähtuvalt toimida!” (lk 146)
baas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar