Õie Reintam – Usaldan (1996)

“Aprilli algul

Vihma ju tibutab,
sajule seab.
Tuulehoog puude peal
raagusid veab.

Arukasel kiiguvad
veetilgad reas,
pilkuvad silmad seal -
oksade peal.

Puupungad paisunud,
puhkemiseas. -
Tahaksin olla seal
piiskade seas.” (lk 9) – psühhedeelne. Maailmalõpp, mis muud.

“Ravi

Lokkiskarvalisel Muril
väiksed kirbud turja tulid.
Peni niuksus, oli viril -
kirbud torkasid kui sulid.

Riputasin Muri kaela
kirbupulbrist valge kee.
Peni hüples veidi aega
valge rohupilve sees.

Pulber kiirelt kirpe sihtis,
koerapoju tänulik.
Niiske ninaga ta pühkis
valu minu südamest.” (lk 18) – päris müstiline tekst. Algab kui lihtne lasteluuletus ning lõppeb kui novell.

“Nokturn

Nii hea, kui silud mu pead,
siis puniku tunne on peas.
Mõtted lendavad hanereas -
olen tiivasulgede seas.

Vaikus -
päevaväsimus,
sarm -
soojust õhkav tundekarv.
Peast taandub päevane tarm,
puhkan sinuga
arm.

Kui hea, et silusid pead,
puskleva puniku tunne nüüd peas.
Haihtund päevasündmuste read,
hästi väsinult sängi end sean.

Head ööd!
Ami!” (lk 23 – mis tunne see on, kui “puniku tunne on peas”? Päris värskendav lembeluule.


“Muutus püsib

Muutub Maailm,
muutub Maa,
muutub väikene
Isamaa.
Muutub isa,
emakeel.
Muutub ajas
meie meel.

Püsib: muutuv
püha vaim,
Meie Isa
ja ka Kain.” (lk 38) – jälle mõneti huvitav luuletus, sinine esmaspäev hakkab vaikselt deliirseks kiskuma.

“Tiirased stringid

Need pepuvahe püksid,
need prigupüksid,
need G-stringid
tulid välismaalt.
Need pepuvahe püksid,
need piugpüksid,
need prigupüksid -
pole rahvuslikud nad.
Need pepuvahe püksid,
need prigupüksid,
need G-stringid -
viivad rahvuse ka.
Stringid ründamas koole
ning räämas tagahoove.
Põlvkond noor -
kas valib nad?
Vast tuleb neid tiiraseid seirata
kaitsemeetmeid mitte eirata?” (lk 40) – nojah, maitse asi, oleneb inimesest, kes stringe kannab. Alati tõesti ei sobi või nii.

autori koduleht