“Jugoslaavlasi saatis ebaõnn juba enne kohtumise algust: nende poolkaitsja Rajko Mitic lõi staadionile sisenedes pea vastu betoonmüüri ning kuna uelslasest kohtunik Benjamin Griffiths keeldus mängu algust edasi lükkamast, pääses Mitic ravi saanuna väljakule alles kümme minutit pärast avavilet. Selleks ajaks oli aga Ademir Brasiilia juba juhtima viinud.” (lk 58)
Jalgpalliraamatuid on pisut varemgi loetud, käesolev on siiski ülekaalukalt toekaim. Niisiis, selmet netis klõbistada või võõrkeelseid raamatuid lapata, on nüüd siis hulk jalgpalliajalugu eesti keelde raamistatud, võhikule või jalgpallikaugele inimesele on siin paras ports infot (alati saab netist juurde otsida!), mida on püütud esitada võimalikult lugejasõbralikult. Mõnus öökapiraamat, esimeste MMide kohta käiv klatš on ikka vinge lugemine. Päris ootamatult selgus, et vahetused võeti jalgpallis käiku suhteliselt hiljuti, ikka hullud raudmehed pidid ennevanasti jalgpallurid olema (no muidugi, tempo teine jms, aga siiski). Kiiduväärt, et raamatu lõpus on nimeregister ja kasutatud kirjanduse nimekiri. Ja kahju, et kasvõi ühe lausega ei avatud seda, et mille paganama pärast Eesti ja Põhjamaad 1928.a. Maailmameistrikate vastu sõdisid (lk 8). Igal juhul, huvitav näha, kui kaua kehtib Musti jalgpallilugu.
“Ometi olid ka Saldanhal omad veidrused. Kuigi ta lubas hoolealustel juua iga päev paar õlut ega keelanud neil ka treeninglaagrite ajal naistega läbikäimist, pani ta mängijatele südamele – nädalas ei tohi intiimsuhteid luua rohkem kui ühe naisega. Ta põhjendas nõudmist sellega, et partnerite sage vahetamine mõjub halvasti sportlase psüühikale! Kord patustas selle reegli vastu üks väravavahtidest. “Läksin mängija juurde ja ütlesin: “Kuule tõbras, topeltnängija, kas sa ei saanud reeglitest aru?” Tema vastas, et tüdruk oli ilus. Nõustusin: neiu oli tõesti ilus, kuid autoriteedi säilitamiseks pidin väravavahti karistama – ma konfiskeerisin tüdruku.”” (lk 149)
päevaleht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar