Enhard Musto – Lambakasvatusele rohkem tähelepanu (1980)

Paar teabekildu lambakasvatusest, ehk kulub ära.

“Praegu poegivad uted meil kord aastas. Tallede arvu suurendamiseks tuleb intensiivistada ka uttede taastootmist. Selleks on vaja, et uted poegiksid kahe aasta jooksul vähemalt kolm korda või isegi aastas kaks korda. Uttede intensiivse kasutamise esimesel etapil peaks iga utt poegima kahe aasta jooksul kolm korda ja andma poegimise kohta vähemalt 1,5 talle. Nii saadakse utelt keskmiselt 2,2-2,3 talle aastas. Teisel etapil peaks utt poegima kuni kaks korda aastas ja andma poegimise kohta kuni 2,5 talle. Nii saadakse utelt 3,7-5,0 talle aastas. Talled võõrutatakse uttedest tihendatud poegimise korral 2 kuu vanuselt. Uttedele, kes sünnitavad kolm või rohkem talle, jäetakse alla ainult kaks ning ülejäänud võõrutatakse 2-3 päeva vanuselt. Kui utt poegib kaks korda aastas, võõrutatakse kõik talled 2-3 päeva vanuselt.” (lk 12)

“Remontjäärade valiku tähtsamad nõuded on:

a) remondiks valitavad jäärtalled peavad põlvnema väljapaistvatest ja eranditult eliitklassi kuuluvatest vanemaist;

b) jääral peab olema hea tõutüüp, tugev konstitutsioon ja luustik ning heade lihavormidega kooskõlaline kehaehitus;

c) remontjäärad peavad arenema hästi ning nende kehamass peab kõikidel arenguetappidel ületama eliitklassi nõude;

d) jäära vill peab olema valge rasuhigiga, pikk, tihe ja katma hästi lamba keret. Villatoodang peab olema suur ning vastama lamba kehamassile (vähemalt 50 grammi saastasvilla ühe kilogrammi kehamassi kohta).” (lk 23)

“Jäärtalled kastreerib veterinaarvelsker 10.-15. päeval pärast sündi. Samal ajal lõigatakse nendel talledel, kes on valitud müügiks remont- või tõulammastena, sabad ära. Saba lõigatakse 3.-4. lüli juurest (arvestades sabajuurest) nii, et allesjääv sabaots kataks päraku ja häbeme. Lihatalledel tavaliselt sabasid ei lõigata.” (lk 31)

“Utt tunneb oma talle ära lõhna järgi ja võõrast talle ta imetama ei hakka. Enne võõra ute alla panemist tuleb anda tallele selle ute lõhn. Tall on soovitatav panna võõrasema alla kohe pärast poegimist, enne kui võõras utt on oma tallesid imetanud. Kui utt alles poegib, siis niisutatakse võõrast talle ute lootepõie vedelikuga. Pärast oma tallega harjumist ja tema imetamist on utte raskem harjutada võõra tallega. Sel juhul tuleb tall ute juurde panna ja lasta temaga harjuda. Utte tuleb takistada talle löömast ja anda võimalus talle nuusutamiseks. Kui see ei aita, pannakse utt koos tallega eraldi sulgu, et utt tallega harjuks. Mõnikord on vaja utt siduda suluredeli külge ja imetada talle lambatalitaja abiga.” (lk 35)

“Lammaste nuumamine annab häid tulemusi üksnes siis, kui jõusöödaannused on suured (400 g või üle selle päevas). Väikeste jõusöödaannuste (100-200 g) korral nuumuvad lambad aeglaselt ja söötmine läheb kulukaks. 2-3 kuud enne nuuma on soovitatav lambaid pügada. Pöetud lammaste ainevahetus on kiirem, söögiisu suurem ja söödaväärindus parem kui pügamata lammastel.” (lk 42)

“Et sugujäärade kasutamise intensiivsus oleneb paljudest teguritest, nagu paaritusviisist, vanusest, tõust jms., siis on nende sugulist koormust raske kindlaks määrata. Selle üle tuleb otsustada iga jäära individuaalsete iseärasuste järgi. Keskmiselt võib jääraga päevas paaritada 2-3 utte. Iga 5 päeva tagant tuleb anda üks vaba päev.” (lk 51)

“Palju tähtsam kui sulupinna suurus lamba kohta on sõime rinde pikkus lamba kohta. Kõik lambad peavad pääsema korraga sõime juurde. Selleks peab sõime pikkus sugujäära kohta olema vähemalt 50 cm, suguute kohta 40 cm ja remontnoorlamba kohta 30 cm. Kui sõim on lühem, ei pääse kõik lambad korraga sööma ning nõrgemad ja arglikumad tõrjutakse eemale. Need lambad jäävad kõhnaks ja nende produktiivsus langeb.” (lk 53-54)