Raamatu kohta viitamist otsides sai hoopistükkis avastatud uus eestikeelne blogi fantaasiakirjandusest. Igati meeldiv ja elav üllatus.
Tore on lugeda maailmast, kus praktiliselt tööpuudust ei eksisteeri – kui inimene ei sobi mõnele kohale, siis leiab ta endale uue töö. Romantiline. Nagu ikka, jutustab Pratchett rahumeeli asjadest, mis selles või mõnes teises raamatus enesestmõistetavalt eksisteerib – siinse raamatu puhul siis iidamast-aadamast Ankh-Morporkis eksisteeriv jalgpallifänlus (algul tundus kirjelduse järgi tegemist olevat hoopistükkis austraalia jalgpalliga) – aga millest varasemates raamatutes pole sõnagi mainitud. Nagu ikka, on raamatu algus täiesti jabur ja kui jätta see lugemata, ei kaotaks nagu midagi, vist. Nagu ikka, süveneb linnas turumajandus türanni hoole all. Nagu ikka, mitu erinevat tegevusliini ja on mõned südamed, mis hakkavad ühes taktis hingama (vähemalt pole autorilt üle keskmise poisilikku uh-ja-oh kõkutamist naiste teemal, mõnes varasemas raamatus on see tõeliselt tüütuks muutunud). Olendigaleriisse lisandub olend nimega “ork”, millist nime senini kohanud vaid tolkienlikes kirjatöödes. Et siis, viimaks võlurid mängivad jalgpalli, maailmalõpp jääb olemata, roheline mõtteviis ei leia järgijaid.
Ausalt öeldes ei oska midagi raamatust kirjutada, lihtsalt meelelahutus ja kõik.
“Igatahes ei pea me praegu reeglite pärast muretsema. Me peame igal juhul mängus osalema, niisiis me järgime reegleid, parimate sporditraditsioonide vaimus, kuni oleme välja mõelnud, kuidas neid endale kõige kasulikumal moel rikkuda.” (lk 128)
“Ridcully oli uhke selle üle, et ta kohtles teenijaid hästi, ja seda ta tõesti tegigi alati, kui nende olemasolu talle meenus, kuid aruka lõbususe ilme selle matsaka tüdruku näol jahmatas teda – see oli sama hea, kui kana oleks talle silma pilgutanud.” (lk 131)
“Viimasel ajal läks päkapikkude poodidel hästi, peamiselt seepärast, et päkapikud mõistsid kauplemise esimest reeglit, milleks on: Minul on kaupa ja kliendil on raha. Raha peaks olema minu käes ja kahjuks tähendab see seda, et minu kaup saab kliendile. /-/ Päkapikud mõtlesid: ma müün oma kaupa igal võimalikul viisil, välja arvatud füüsiline vägivald, sest kui ma oma kaupa ei müü, olen ma täiesti mõttetu.” (lk 174)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar