Eduard Vilde – Musta mantliga mees (2001)

“Ma ei nõua teilt, krahvipreili, et teie sellest peaksite ajakohaseid järeldusi tegema, aga inimene, kes paremal põlvel elab, peaks oma kannatava ligimese vastu vähemasti inimlikult kaastundlik olema. Inimene, ja olgu ta kui madal, ei ole mitte uss, keda teine jalge alla võib tallata, see on nurjatu, see on põlastusväärt, iseäranis haritud inimesest, liiati naisterahvast!” (lk 18)

Noor Vilde on kirjutanud toreda loo, mis pole just ajaproovile vastu pidanud. Aga igal juhul lõbus lugemine. Draama algab päris raskolnikovlikul lainel a la “jah, te tapsite liiakasuvõtjast juudi, ent hea küll, ei saada teid selle eest vanglasse, aga juudile maksmata raha eest toetate valla laste koolitust ja võtate talupoegade renti vähemaks”. Selline on tõeline eesti mees ja tema kindel soov. Ja nii sünnib. Aga tõelises eesti mehes peitub ikka kadakasakslust, nii ta siis armub pahategijast krahv Palmeri tütresse – Laura on selle kaunitari nimi. Doktor Meding (eelpool mainitud tõeline eesti mees) on raskustes – headest omadustest ja ausast meelest hoolimata ei hinda aadlipreili teda vääriliselt, ükskõik kui palju mees stiilse musta mantliga ringi vehib ja sõnavabadusega hiilgab.

“Krahvipreili Laura oli ilus kui kann.” (lk 45)

Nojah. Doktor Meding pitsitab hullunult krahvi ja saabki sellelt nõusoleku Lauraga naitumiseks. Krahvi naispere on suisa masendunud – pärleid sigade ette! Siiski läigatab tõsise eesti mehe kadakasakslustõvehoos üks selgusehetk ning ta loobub sellisest vägivaldsest ühendusest. Viimaks ometi! Poole aasta pärast lippab Laura õige mõisnikuga altari ette. Siis aga...

“Laura oli nutmisest nõrk ja roidunud. Ta hakkas ennast riidest lahti võtma, et sängi heita ja und oma kurbust ja valu lasta kinni katta, sest surm, mida ta sel silmapilgul nii väga ihaldas, ei täitnud tema kutset.” (lk 63)

Ahjaa, raamatu lõpp on igati sotsrealismi vaimus, uus ühiskond sündigu. Mis muud kui tuleb tõdeda, et hingelõhestavaid draamasid on ikka virgutav lugeda. Veider, et sellise uustrüki tegemiseks valiti välja 1952.a. väljalase, mis võib ehk varasemate trükkidega võrreldes ehk kohitsetud olla?