Elurõõmus jant imeilusa täidlase proua Fraquita võrgutamisest ehk siis ooper kirjasõnas ja eksituste traagiline komöödia. Võimukandja tahab magatada möldriemandat ja küürakas mölder tahab kättemaksuks magatada võimuemandat. Kes keda magatab ja kui palju ja kas inkvisitsioon kutsutakse jälgi segama, peab selguma ühe kustumatu tintmusta öö jooksul. Mainiks veel, et on eeslid, kes kisavad pimeduses. Päris lõbustav lühiromaan.
“Tegemist on ju korrehidooriga... ja tappa korrehidoor on Hispaanias ikka veel andestamatu tegu! Öeldaks, et ma tapsin ta põhjendamatu armukadeduse ajel, pärast aga võtsin riidest lahti ja asetasin ta oma voodisse... Peale selle öeldaks, et tapsin oma naise lihtsalt kahtluse pärast... Ja mind poodaks üles! Muidugi poodaks! Pealegi näitaksin nõnda, et olen suur argpüks ja väga rumal, kui oma elu lõpul vääriksin kaastunnet. Kõik irvitaksid minu üle! Nad ütleksid, et minu õnnetus on täiesti loomulik, sest mina olen küürakas, Frasquita aga väga ilus! Ei, mitte seda! Ei! See, mida ma vajan, on kättemaks ja pärast kättemaksmist tahan ma võidutseda, põlata, naerda, naerda isu täis, naerda kõikide üle, nii et keegi ei saaks pilgata seda küüru, mille mina olen suutnud teha isegi kadestusväärseks, mis aga võllas paistaks hale ja pentsik!” (lk 80-81)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar