Kaks lühemat luuletust nobelistilt, Kaplinski tõlkes.
KOHAVAS TÄÄVIS ON RAHU
Talvehommikul tajud, kuidas see maa
veereb edasi. Vastu maja seinu
mühiseb teadmatusest
tulev tuul.
Liikumise vood ümberringi: vaikuse telk.
Ja salatüür rändlindude parves.
Talvehämarast
tõuseb varjatud
pilli tremolo. On nagu seisaksid
suve kõrge pärna all, kümne tuhande
putukatiiva
umin su pea kohal.
(lk 18)
POSTLUDIUM
Ma lohisen nagu traalankur üle maailma põhja.
Mida mul tarvis ei ole, hakkab kinni.
Väsinud nördimus, hõõguv resignatsioon.
Timukad toovad kive, Jumal kirjutab liivale.
Vaiksed toad.
Mööbel seisab lennuvalmis kuupaistel.
Ma lähen tasa iseendasse
läbi tühja relvastuse metsa.
(lk 147)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar