Toby Harnden – Surnuist tõusnud mehed (2012)

Lugu siis 2009 aasta kevad-sügise Walesi kaardiväelaste alamehitatud ja -finantseeritud Helmandi kampaaniast, Harndeni inspireeris seda lahkama nende juhi hukkumine lahingutegevuse käigus – mis on erakordne sündmus nii kõrgete juhtide puhul ja annab raamatule algusest peale traagilise tooni. Ja kriitikat ja kiidusõnu Briti sõjaväele siin jagub. Natuke hämmastav, et missioonil osalejad on autorile kõigest nii avameelselt rääkinud, kõiksugu inimlikest madalhetkedest ja pinge all murdumistest jne jne, pisut meenutab selline avameelsus mõnede dokseepide lihtsameelset avameelsust; aga eks inimeste arusaamu privaatsusest on mitmesuguseid. Erinevate vigastuste, õnnetusjuhtumite ja tulevahetuste hulk on päris ehmatav, üleüldse on kirjeldatud suremisi ja vigastusi küllaltki detailselt ja emotsionaalselt, seepärast pigem ei tsiteeriks vastavat (nojah, esimene tsitaat siiski natuke). Igal juhul, lugedeski tekib väike lahingustress.

Peale 2009. aastal juhtunu on toodud päris palju tausta Walesi kaardiväe ajaloost teiste sõdade ajal, ehk siis natuke tegemist kaardiväe ajaloolise ülevaatega. Eestlaste mainimine on üpris napp ja neid mainimisi on varem originaali ilmudes enamvähem täismahus ajakirjanduses ära toodud. Pole just raamat, mida soovitaks missioonil osalevate sõjaväelaste pereliikmeile; mingid viiteid nagu epiloogis on, et nüüd see sõdimine seal natuke rahulikum kui tol suvel. Nojah, üpris erinev neist raamatuist, mida varem Afganistani käesolevast sõjast lugenud.

“Young Tonypandyst, kes oli kõigest 26-aastaselt seersandiks saanud, paistis heade väljavaadetega, lausa potentsiaalse rügemendivanemana. Ta oleks äärepealt “Pantriküünisest” kõrvale jäänud, kuna teda torgati Paraangi ja CP Haji Alemi vahel patrullides silma. Kui silm muutus põletikuliseks ja hakkas eritama juustusarnast ollust, lennutati ta Camp Bastionisse. Seal eemaldati Youngi silmast tõuk, kuhu kiin oli munenud.” (lk 259)

“Helmandis veedetud viie kuuga kaotasid Walesi kaardiväelased ja kaardiväe juurde kuuluvad üksused 16 meest Kesk-Lõuna lahingugrupi ulatuses ja kaks kaardiväelast, kes teenisid teiste lahingugruppide juures. Kakskümmend kolm Walesi kaardiväelast sai lahingutegevuses haavata. Lahingugrupp avastas 297 IED-d lisaks 96-le, mis lõhkesid. Kokku ründasid talibid lahingugrupi sõjaväelasi 1463 korral, kolm korda enam kui ühtki teist lahingugruppi Helmandis. Mitte keegi ei arvanud, et surnute loendamisel on mässutõrjekampaania juures kuigivõrd kaalu, aga arvepidamise plusspoolel tappis lahingugrupp hinnanguliselt 438 talibit brigaadi koguarvust, umbes 3100-st. Lisaks saavutas 3. kompanii Sanginis 64 kinnitatud tapmist.” (lk 404)