Henning Mankell – Valge emalõvi (2010)

Seekordne Wallanderi raamat on rahvusvahelise põneviku või thrilleri laadis, omamoodi segu Lapidusest ja Clancyst; buurid kavandavad 1992. aastal Mandela atentaati ja seetõttu toimuvad Rootsis omakorda jõhkrad tapmised. Et noh, kui tahad lihtsalt mingit krimkat lugeda, siis ilmselgelt on see raamat liialt laiahaardeline oma Lõuna-Aafrika olustikuliiniga. Ilmumisajal võis see raamat tõeliselt ajakajaline näida, kõik need buurid ja endised KGBlased kurja haudumas demokraatliku maailma vastu ning Rootsi politsei võimetus sellise vägivallapurske tagamaade adumiseks. Niisiis saab lõpuks teada, mis põhjustas järgmises raamatus Wallanderi närvivapustuse. Et tegevus toimub kevadisel aprillis-mais, on muidugi lugemisel tore tajuda, heitlikud ilmad ja lillesära. Kui nüüd kaht Wallanderi raamatut võrrelda, siis endale rohkem mokkamööda eelmine lugemine, kõik see masendav noir. Aga igaühele oma.

õhtuleht