Batman ja Robin – Eesti “Tule jumal appi” kirjandus (2012)

Luuleraamat teadlikule luulelugejale, paljude luuletuste tõukematerjal jääb mulle rõõmsalt häguseks (mis muidugist piinlik võibolla). Lihtsalt öeldes võiks siinseid tekste nimetada luule madaldamiseks või nullimiseks või siseringi värgiks, mõneti nagu tudengikirjandus ning kaanon ja kaanan. Oma loomingu mõistmiseks loetlevad autorid raamatu algul ette postmodernismi märksõnad, mis kenasti kergendavad tulevaste arvustuste tegemist. Või siis mitte – milleks sellised kümnenditagused märksõnad, milles konks on, kuidas võiks käsitlemisel olla omakorda vaimukas? Ei oskagi öelda, kumb autoritest löövam on, kord Batman peal ja Robin all jne, pahatihti ei suuda luuletus lõpuni vaimukaks jääda (no eks see oleneb lugejast). Kujundus on hea.

“HELEN 

Kui mina olin veel väikene mees,
üks Helen mul tilbendas silmade ees. 

Ja kui mina sirgusin suuremaks,
see Helen läks järsku nii seksikaks. 

Siis, pärast rindadesuurendusoppi,
kogus ta feimi ja Rate-s sai TOP-i. 

Nüüd nagu marja ta endale nopiks!
Oh, seda uut Hellut küll mudiks ja topiks!”
(lk 40)

“AIA ÄÄRES TÄNAVAL 

Me, aia ääres, tänaval,
nii armas oli see,
kuis kasteheinas põlvili
Sind järjest panime. 

Vist koolitunnis magasin,
kui keegi seletas,
et alati, kui kepite,
siis võtke presekas. 

Eks teiste kombel tahaks ma
veel ringi vaadata.
Kuid ütlesid, et ootad last,
ma olla kaabakas. 

Kui me ei abiellu nüüd.
Käekõrval viib mind ment,
sest toimunu on minu süü,
ma maksku aliment.”
(lk 53)