Batman ja Robin – Eesti “Tule jumal appi” kirjandus (2012)
Luuleraamat
teadlikule luulelugejale, paljude luuletuste tõukematerjal jääb
mulle rõõmsalt häguseks (mis muidugist piinlik võibolla).
Lihtsalt öeldes võiks siinseid tekste nimetada luule madaldamiseks
või nullimiseks või siseringi värgiks, mõneti nagu
tudengikirjandus ning kaanon ja kaanan. Oma loomingu mõistmiseks
loetlevad autorid raamatu algul ette postmodernismi märksõnad, mis
kenasti kergendavad tulevaste arvustuste tegemist. Või siis mitte –
milleks sellised kümnenditagused märksõnad, milles konks on,
kuidas võiks käsitlemisel olla omakorda vaimukas? Ei oskagi öelda,
kumb autoritest löövam on, kord Batman peal ja Robin all jne,
pahatihti ei suuda luuletus lõpuni vaimukaks jääda (no eks see
oleneb lugejast). Kujundus on hea.
“HELEN
Kui mina olin veel
väikene mees,
üks Helen mul
tilbendas silmade ees.
Ja kui mina
sirgusin suuremaks,
see Helen läks
järsku nii seksikaks.
Siis, pärast
rindadesuurendusoppi,
kogus ta feimi ja
Rate-s sai TOP-i.
Nüüd nagu marja
ta endale nopiks!
Oh, seda uut Hellut
küll mudiks ja topiks!”
(lk 40)
“AIA ÄÄRES
TÄNAVAL
Me, aia ääres,
tänaval,
nii armas oli see,
kuis kasteheinas
põlvili
Sind järjest
panime.
Vist koolitunnis
magasin,
kui keegi seletas,
et alati, kui
kepite,
siis võtke
presekas.
Eks teiste kombel
tahaks ma
veel ringi vaadata.
Kuid ütlesid, et
ootad last,
ma olla kaabakas.
Kui me ei abiellu
nüüd.
Käekõrval viib
mind ment,
sest toimunu on
minu süü,
ma maksku aliment.”
(lk 53)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar